23 oktoober 2019

Sügist otsimas Kohilas

 Septembri  lõpus käisin Kohilas sügist otsimas. 
 Liikusin seekord jõe ääres discgolf raja ääres.
 Ei ole sinna kohta juba aastaid sattunud. 
 Esimesed sügise kuulutajad olid need värvilised põdrakanepi taimed.
 Kui puud olid veel üsna rohelised ja värve oli vähe näha, 
 siis taevas nägi välja juba üsna sügisene.
 Pole ime, et sel päeval palju geomeetriat pildile jäi, .. ikkagi jõe ääres ... ja peegeldused.  
 Teel koju põikasin sisse ka Kurtnasse, kust samuti Keila jõgi läbi voolab.

13 oktoober 2019

Nädalavahetusel Kagu-Eestis

 Paari nädala eest tekkis mõte liikuda Kagu-Eestisse, eelkõige Rõuge kanti, kust plaanisime üle vaadata pesapuu, ööbikuoru, vesioinad ja muu sealkandi vaatamisväärsused, kuna nii mõnigi meie seltskonnast ei olnud varem sinna sattunud. 
 Kuna minu laupäeva hommikupoolik oli eelnevalt juba sisustatud, siis hakkasime Tallinnast liikuma alles kella neljast peale lõunat. Sellele vaatamata jõudsime Rõugesse just päikeseloojangu hetkeks, et seda pesapuu korvist nautida.
 Teadsime, et sealsamas pesapuu ligi on ka vesioinad. 
Käisime ära ka vesioina juures
õigemini kahe vesioina. 
 Ööbikuoru matkaraja jaoks kiskus juba pimedaks, vaatasime vaid raja üle ... eks jääb järgmiseks korraks. Pesapuu aga säras juba tuledes.
 Kõrguse kartjatele ei ole pesapuu parim paik ronimiseks, sest nii pesade põhjad kui trepid paistavad korralikult läbi. :)
 Väikeses kohas nii palju vaatamis ... ka Eesti Ema monument asub Rõuges.
 Pühapäeval Võru poole liikudes läbisime ka Kanepi aleviku, 
 mille servast leidsime kanepi labürindi ... milline tore idee :)
 Kõik, kes elevile nüüd nende piltide peale läksid, rahunege maha ... tegemist siiski vaid tööstusliku kanepiga. :) 
Võru ....khmmm ... kuidas seda nüüd viisakalt öelda?
 Võru on minu jaoks enda peaväljaku ära rikkunud ... 
 minu jaoks ei piisa sellest, kui terve väljak võru moodi asju täis toppida.  
Üksikud detailid on ju põnevad, kuid kui kogu kompotti vaadata, siis on vaid üks tohuvabohu ... kui Rakvere peaväljak mulle oma kiiksuga meeldib, siis võru peaväljak ajab mind segadusse ja õlgu kehitama. 
 Ainus mis mulle selle juures meeldis, olid need tänavalaternad ... ka neist üksi oleks võru sümbolina piisanud ... ja muidugi meeldis mulle, et peaväljaku äärde jäi Jüri tänav. ;)
 Kiikasime ka Tamula järve äärde
 ja püüdsime üles leida Navitrolla maalingutega majad.
 Ega see ei olnudki lihtne ettevõtmine. 
 Kohalikelt teed küsides suunati meid siia ja sinna. 
 Igas osutatud suunas me ka ühe maja muidugi leidsime, algselt otsisime aga seda kaelkirjakuga maja, mille leidsime viimasena. Ega kohalikud elanikud ei olegi nii väga kursis, kus need majad kõik asuvad. :)
 Võru peaväljakul jäi infotablool silma ka Lasva veetorni galerii, kus asub musikaalne trepp. Ei ole sellest kohast enne midagi kuulnud, aga kõrvalepõige tasus ära. Päris tore oli seal trepil helidega mängida .. soovitan soojalt ise üle see paik vaadata.
 Teel Peipsi äärde põikasime sisse ka Mooste mõisa juurde, kus veidi jalgu sirutasime.
 Peipsi äär oli lõppsihtmärgiks sibulate pärast. ... no kui aus olla, siis ostsin Varnja külast vaid ühe  sibulavaniku ja veidi küüslauku ... aga asi seegi. :)
Alatskivis kinnitasime ühes pubis oma keha ja algaski sõit kodupoole. Oli tore nädalavahetus.

30 august 2019

Varahommik Mukri rabas

 Puhkuse viimasel nädalal mõtlesin ühel varahommikul veel ära käia rabas päikesetõusu jäädvustamas. Neljapäev lubas ilusat hommikut ja nii ärkasingi kell 4 üles, et Mukri rabasse sõita. 
 Kell pool kuus rabasse jõudes olin seal ainus unetu... vahetult enne kuut, mis päike tõusis, liitus minuga veel üks unetu noorpaar, kes tuli lihtsalt tornist päikesetõusu nautima. Väike pettumus oli vähene udu, aga öö oli ka soe, mis ei soodusta udu tekkimist.
 Olles tornis päikesetõusu ära vaadanud ja aktiivselt pilte klõpsinud avastasin mingil hetkel, et kõik tehtud kaadrid on udused ja kuuluvad kustutamisele. ;) See on see, kui harva pildistad ... objektiivil jäi üks pisike nupp ümber lülitamata ... aga hea et vähemasti siis selle avastasin, mitte koju jõudes ...  
 lootust oli mõnigi kaader maapinnalt saada. 
 Ämblikuvõrgud  ja päike läbi puuvõrade ... 
 kõik see varahommikune ilu on see, 
 mille nimel tasub varahommikul üles ärgata.
 Vehkisin seal veidi aega kaameraga ringi, 
 kuniks leidsin, et aeg on kodu poole teele asuda.
 Autos veel kaamerast ja telefonist pilte lapates
 jõudsin järeldusele, et 
selle hommiku lemmikaader õnnestus mul püüda hoopis telefoniga, mitte kaameraga... :)

22 juuli 2019

Kodru rabas

 Pühapäeval mõtlesime sõpradega kusagile matkarajale minna, kus varem ei ole käinud. 
 Valisime seekord Tammsaare - Järva-Madise loodusraja, mis viib muu hulgas Kodru rabasse.
 Ma ei olnud varem Kodru rabast midagi kuulnud, seda põnevam oligi. Rada sai alguse üsna Tammsaare muuseumi ligidalt parklast.
 Rabas on üks nökats metallist vaatetorn, kuhu saab otsa ronida ... aga see kõigub korralikult ;)
 Raba keskel on Vibujärv, kuid nende kurvastuseks, kes armastavad rabajärvedes ujuda, 
 pean ütlema, et korralikku ametlikku ujumiskohta ma seal ei näinud.
 Hetkel on rabas vaid kaks suuremat veesilma, 
kuid näha oli, et suurvee ajal kevadel või sügisel võib raba palju kaunim oma veesilmadega välja näha. Aga tore uus raba sai avastatud enda jaoks. :)