Salevere Salumäe matkarada

 Karantiini tingimustes ei ole hea väljas kooserdada, eriti veel väga rahvarohketes. 

 Kuna ilm oli pühapäeaval vaatamata külmale tuulele ilus, siis valisimegi tuttavatega Läänemaal välja vähekäidava Salevere Salumäe matkaraja. Et kõik vastaks korralikult 2+2 reeglitele, liikusime matkarajale Tallinnast kahe autoga, kummagis 2 inimest ... ka looduses liikudes püüdsime piisavat vahet hoida. 

 Metsaalune rada viis meid treppe mööda alla Silmaallika juurde. 

 Ehkki mul on siin pildile püütud vaid kollased ülased, kirendas metsaalune praegu kevadlilledest ... sinililled, valged ja kollased ülased .. ka mingid käpalised ... 

 Peale matkarada läksime läbi ka mere ääres olevate Näärikivide juurest.

 Mingit nääritunnet ei olnud ... 

 kui mitte arvestada seda külma tuult.

 Enne koduteed põikasime sisse tere ütlema  ka sugulase juurde, kes seal ligidal elab.

Ja sisse põikamise all ei pidanud ma silmas mitte tuppa ronimist vaid olime ikka ontlikult õues parajate vahedega ja lobisesime paar sõna juttu :)

Oli mõnus pühapäev!

kevad

 Mõnusad kevadilmad on kätte jõudnud ja nii roomasingi ühel nädalavahetusel rohus, et kaadrisse püüda nurmenukke

 ja meelespea õisi.

Kaks hakki olid end puu latva istuma sättinud, justkui kartes, et jäävad muidu sellest tsirkusest ilma. :) 

 Sain esimest korda kaadrisse ka lepalinnu.

 Kuldnokal on kiired ajad. Pojad vajavad toimist ... 

Sellegipoolest võttis ta hetkeks ka endale aja ja tardus tükiks ajaks pesakasti katusele nokk taeva poole, justkui võtaks oma kurgualusele päikesevanni ... kevad ... :)

Kena kevadet!

 Laupäeval, mil käes oli Joosepipäev ja järgmisel päeval saabumas Palmipuudepüha, 

 oli aeg mõelda pajuurbade hankimise peale.

 Nii käisimegi Ainiga veidi ringi hulkumas.

 Urvad me leidsime ... ja neid oli palju ...

Ühtlasi leidsime ka märgid kevade algusest. Kena kevadet!

tuuline pühapäev

 Sel tuulisel pühapäeval tekkis mõte kusagile hulkuma minna.

 Mõtlesime siis Jaanuse ja veel kahe kaaslasega sõita Juminda kanti. 

Tee ääres proovisime teha veidi kevadlille kunsti ... nii roomasimegi ühel hetkel süüdimatult mööda tee äärt, püüdes igaüks leida enda jaoks seda paremat võttenurka :)

 Kevad on seni olnud küll tänu vähesele vihmale veidi luitunud ning ilmetu. Õnneks on päikeselised päevad päästnud selle üldmulje. 

 Jumindale jõudes tõdesime, et see ilm oli mere ääres ikka väga tuuline ... minu jaoks väga mõnus ilm, ... ma naudin mere ääres sellist ekstreemset ilma, kui soojad riided seljas ja valged tuulejänkud laineharjadel mööda merd kihutamas  ...  

 Jälgisime lainte mängu ... Juminda poolsaar on selline paik, kus suurema tuule korral meres lainte teed kahelt poolt tulles ristuvad, tekitades meres uhket vahutavat möllu

 Olles selle paiga ära näinud ning korra sisse põiganud ka Loksale liikusime taas tagasi kodupoole.

Tee ääres tegime veel peatuse Kotka forellis, et kala püüda ning küpsetatult nautida ... see oli viga. 

Seda kohta ei külasta ma niipea uuesti ning ei soovita ka teistel külastada kui ei soovi just mingeid elamusi. Paik ise oli uhke, erinevad hooned mitmel pool mööda suurt territooriumi laiali pillutud, kuhu aga minna ... selles osas olime nõutud. Mitmeid autosid oli parklas, kuid kusagil kedagi ei liikunud. Kaugemal laste mänguväljak uhkema hoonega, mis tundus suletud. Mingit infot kusagil väljas ei olnud. Parklale ligemal üks putka, mille katusel silt - pubi. Kogu teenindav personal umbkeelne, kelle jaoks eesti keel ilmselgelt probleeme tekitas. Pubiputka ise ei sisendanud samuti midagi eriti proovima. Tellisime oma kala ja mõtlesin seda oodates juua ära tassi kohvi. Mida njetu, seda njetu. Soovitati valida riiulist omale sobilik jook ... alates kokakoolast ja lõpetades alkohoolsete jookidega ... pole enne seda kohanud, et pubis kohvi ei saa ... Lõpuks serveeriti meile ka kala neljal taldrikul ... forell papptaldrikutel ning plastkahvlite ja nugadega ... noh, selle raha eest mis sellistes kohtades kala maksab, eeldaks küll ehtsaid lauanõusid ... aga ju siis paik ei suuda end muudmoodi ära majandada ... rohkem pikalt ma seda ei kirjelda ... kala söödud, lahkusime sealt kiiresti ...

Oli pühapäev ...

vestitatud lambad

 Viimati Ringaga Riisiperes käies rääkis ta, et temani jõudis info, nagu kannaks ühe lambakasvataja lambad vestisid.

 Käisime tol õhtul neid ka piilumas, sest huvi oli ju suur, et kas lisaks vestidele neil ka traksidega püksid jne ... Olidki uted heinapallidel ronimas - punased, pruunid ja mustad vestid seljas :)

 Tol õhtul oli nii mõnus magus õhtuvalgus ... sellele vaatamata ei õnnesutnud mul pea ükski pilt. Sel  korral läksime uuesti lambaid piiluma, kuna sattusime Valgejärve matkarajaga seoses sinnakanti liikuma. 

 Talled kõik kenasti vormis, mõned punases, teised pruunides ja kolmandad mustades vestides ... traksipükse polnud, kuid nad olid niisamagi naljakad vaadata :D

 Vestlesin peale esimest nende nägemist ka ühe teise lambakasvatajaga ja uurisin seda vesti asja. Ta selgitas, et ka tema riietab oma vastsündinud tallesid fliisvestidesse ja see on vajalik just seetõttu, et vastsündinud talled võivad kergesti alajahtuda ... et seda vestiperioodi ei ole neil kauaks ... vat siis sedasi on lood. Ei olegi tegemist trenditeadlike talledega :D

Nõiakaevul ...

 Kui nõiad kaevus vihtlevad, siis hakkab kaev taas üle ajama ... see on üks räägitav legend selle Tuhala nõiakaevu kohta. 

Seda need nõiad vist ka tegid st. vihtlesid, sest kaev kees juba mitmendat päeva. Tõenäoliselt on turistide hordid seda taas külastanud nagu seda juhtunud on alati, kui kaev taas keema hakkab ... aga seda ei saa ka pahaks panna, on tõesti vaatepilt, mida tasub oma silmaga vaadata.

 Mina olin sedapuhku kaevu keemist korduvalt oma silmaga näinud seetõttu mõtlesin algul seda üldse mitte külastada, siis aga jäi siiski miskit kripeldama ... ja nii mõtlesingi, et kui minna seda vaatama, siis teen seda õhtupoole hämaramal ajal, kui eriti palju rahvast enam ei liigu ning saab ka mõnusalt "veed voogama" panna. 

 Õnneks oli kolmapäeval Karin nõus minuga kampa lööma. Seltsis ikkagi segasem, ehkki oleksin ka üksi sinna läinud. 

 Kui kella 20 paiku sinna saabusime siis oli veel päikeseloojang eemal metsa kohal punetamas, kuid see kadus kiirelt. Üldse on ajal kalduvus kiirelt mööduda, kui oled just "sattunud soonele" naudid pildistamist ning tahad katsetada ja "mängida".

 Tuul oli õhtul piisavalt vali, et veepang kaevu kohal nagu kellatila õõtsuma panna. Nii ei saanudki teda ühelgi pildil teravaks, kuid sest pole miskit ... Mingil hetkel tulid sinna veel ühed uudistajad, kes agaralt mobiiliga välgupilte harrastasid. Peale seda kui olid meil ühel kaadril välguga vee särama saanud, katsetasime isegi erinevaid variante välguga veele sära andes ... noh, üritus on luhtaläinud katse ... kui kaameras tundus veel mõni kaader kobedam, siis tegelikkuses oli see järgmine ainus kaader mis välguga veidikegi viisakas välja nägi... peaks teinekord valgemal ajal uuesti kunstvalgusega mängima :)

Kolmapäeval, samal päeval kui kaevul käisime, tuli lõpuks ka üks hea uudis. Tuhala nõiakaev jääb alles.Tallinna Ringkonnakohtus lõppes vaidlus Nabala kaevanduslubade asjus ning kohus leidis, et ettevõtete kaevanduslubade menetlemise peatamine oli  põhjendatud. Loodame, et kaine mõistus võidab ning otsus jääb jõusse...

kevadvärvid

Roomasin ka mina laupäeval maadmööda ... et kevadvärve pilti püüda ... ja siin on siis ainus tulemus ... no ei olnud minu päev ;)

Auto

 Üks auto oli vaja üles pildistada ... õnneks seekord mitte minul ... :)

 Mina olin seekord niisama ilus inimene, keda kaasa võeti. :P

 Noh ja eks ma püüdsin ka seal mere ääres endale siis tegevust leida, et seda külma ilma kuidagi edasi anda ... ühe autopildi tegin ka nii muuseas ;)

Tohoh kevadet!

Vaatasin terve pärastlõuna seda lumesadu no ja ei tahtnud kaamerat kätte võtta, ... sedavõrd masendav ... lubati ju kevadet, kuid selle asemel on nüüd kõik rohelised murukamarad valgeks värvunud. Hea et suvekumme autole veel alla ei pannud. Kui aga vahetult loojangu eel läbi lumesaju muutus see lumesadu kummaliselt lillakasroosaks, siis ei pidanud ma vastu ja haarasin siiski kaamera ning tegin läbi avatud akna mõne kaadri ... Nüüd ongi homme käes loteriihommik, kus tuleb ennustada, mis riided endale välja minnes selga panna :) 

loodus lähivaates

 Siin on nüüd tulemus minu metsa all "roomamisest".

 Karukell ja ülane lähivaates.

 Sinililli mitut moodi.

 Need lähivaated on enamus vaherõngaste tulemus, mõnes kaadris vähem, teises rohkem rõngaid ... ;)

 See alumise kaadri tulemus on üks mu lemmikutest sel pildistmisel. Kui muidu oli lille pildistamiseks üsna ebasobiv ilmastik - oli hämar ja tuuline, siis selle korraga lõi üheks hetkeks päikese pilve vahelt piiluma ;)