27 juuli 2011

Nädalavahetus Varssavis 20-22 mai 2011

Seekord oli lugu siis selline, et seda reisi Varssavisse ei olnud mul sel aastal üldsegi plaanis.
Kevadel sai käidud turismimessil ja seal siis õnnestus mul napsata omale LOT lennufirma korraldatud loosimise peavõit - 2 piletit Varssavisse ja tagasi. Nii see reis teoks sai :)
Varssavi, kus ma olin varem vaid läbisõidul viibinud, oli minu jaoks avastamata maa, mille olin lükanud kogu aeg tahaplaanile,  kuna muljed läbisõitudelt ei kuulunud just ülearu positiivsete hulka.
Lot lennufirmast ...- olgugi, et nende väikesed lennukid värisesid oma ratastel juba ilma maandumisrajalt õhku tõusmata (õigem oleks vist isegi öelda, et lennuk õõtsus maandumisrajal nagu vana vedruvanker), siis lennata oli nendega päris mugav. Istudes oli jalgadel piisavalt ruumi, ei olnud sellist karpi kokkusurutud sproti tunnet, samuti olid äärmiselt mugavad nahkistmed, mille seljatoest sai välja sikutada mitmeti reguleeritava peatoe. Ühesõnaga plusspunktid mugavuste eest.
Lennujaam ise asus linna servas, seetõttu sai tavabussiliini bussiga sai sõita otse lennujaamast linna. Buss tundus esmapilgul uus ja uhke, elektroonilised paneelid näitamas peatusi. Pilk linnale läbi bussi akna tõi tagasi vanad pildid mälusopist - nagu mustlaslaagrisse oleks sattunud. Sajad reklaamid, sildid, majade all pisikesed poekesed, autoremonditöökojad jne. Ja siis see algas .... meie buss lagunes poole sõidu pealt. Istusime ümber järgmsele bussile, millega sõitsime kesklinna, kust tuli ümber istuda teisele bussile. Mida aga me ei leidnud, oli teise bussi peatus. Keskväljak oli küll suur, kuid mitte nii suur, et ühte bussi üles ei leia ... aga mida ei ole, seda ei ole ... üks suunab ühele poole väljakut, teine teisele poole... kusjuures väljaku teise serva sattumine oli pigem õnneasi, kuna tee ületamiseks oli vaja sukelduda jalakäija tunnelisse, kus olid sajad sildid koos müügiputkadega ja maa all reeglina hargnesid tunnelid omakorda mitmesse suunda, seega tulemus maa peale tõustes oli peaagu alati üllatus ... ;)
  Üritasin siis mina kaval olla ja küsisin teed ühelt vanamehelt, kes pirukatega seal kauples, et kuna ta seal iga päev töötab, siis küllap ka selle bussi meile kätte juhatab ... aga võta näpust. Lõpuks saime abi turismiinfo punktist, mille juhuslikult avastasime. Siis selguski meie lihtsameelsus. Bussipeatused asuvad tee servas kahes reas ja meie soovitud buss asus praktiliselt keset teed teises reas ... no kust meie oleksime pidanud seda teadma ;)
  See ülalasuv pilt on lihtsalt tehtud näiteks, kuidas seal riigis autojuhte ei usaldata. Tõkkepuust üksi pidamiseks ei piisa, tingimata on vaja panna ka maha püstised ogad, mis takistavad juhti läbi tõkkepuu sõitmast. Sarnast "siili" nägime ka ühe hotelli hoovivärava juures... 
 Ega seda hotelli saabumist meile kuidagi kergeks ei tehtud. Bussist maha tulles ei leidnud me kusagilt oma hotelli. Ühe kohaliku vanamehe käest aadressi järgi hotelli küsides, käskis ta meid 3 peatust bussiga edasi sõita. Ka seal ei olnud vajalikust tänavast jälgegi. Lõpuks küsisime teed juba politseilt, kes parasjagu ühele sellile trahvi vormistas.
Ja siis selgus tõsiasi ...liikusime tiiruga tagasi ... vanamees oleks võinud meid kohe ühe bussipeatusevahe edasi saata. Selle asemel ekslesime niisama ringi.
 Hotell ise oli kobe. Poolas on üldse senini mul ööbimistega vedanud. Ööbimiskohad on oma hinna kohta üllatavalt avarad ja  mugavad. Mõtlesime kohe samal õhtul veel õhtuse Varssaviga tutvuda. Nii avastasime, et bussi asemel saab linna ka trammiga, milleni pidi küll jalutama ühe peatuse vahe, seeest aga vältisime ummikuid, milles bussid õhtul istusid.
Enne Varssavisse sõitu jutustasid mulle mitmed inimesed, kuivõrd kaunid on poola naisterahvad, et silmailu peaks jaguma ... siin alumisel pildil on siis tüüpiline näide sellest ilust, mis nägin ... eks otsustage siis ise ... ilu on vaataja silmades. Mulle siiski tundus, et kaunid naisterahvad Varssavis osutusid kõik turistideks ;)
Selle nõukaaja ehituse Kultuuri- ja Teaduste Palee tippu sai liftiga tõusta 30 korrusele, et nautida panoraamvaadet linnale. Sel hilisel kellaajal see aga võimalik ei olnud, nii otsustasime sinna naasta järgmisel hommikul.
Õhtupäikese loojudes tutvusime veidi seest ja väljast selle alumise kaubanduskeskusega - Kuldsete terrasside ostukeskuse - Złote Tarasy'ga. Aga avaldas muljet küll, kaasaegne ja pilkupüüdev ehitus, mis oli enda katuse alla koondanud ühe kaubanduskeskuse poed.
Võtsime ette ka treti vanalinna suunas, et vaadata õhtutuledes vanalinna ja Visla jõge.
Linnas kohtusime tüüpiliste suurlinna vaatamisväärsustega - muusikuid igat sorti, ka kohalikke niinimetatud pärismaalasi, kes elust rõõmu tundsid :)
Lihtne ja odav varustus, aga lärmi tegi korralikult ;)
See auto jäi silma majaseinal, kuhu ta reklaami eesmärgil oli kinnitatud.
Otseloomulikult on Varssavis olemas Frederic Chopini nimeline muusika ülikool, mis pimeduse tõttu pildile ei jäänud, küll aga  sain kaadrisse majaseina mitte kaugel muusikakoolist.
Jõe ääres imetlesime seda efektset silda ja õhtuvalgust Visla jõel, mis juba kaugelt silma hakkas. Sillal kaua viibida ei saanud, kuna seal ründas meid parv lendavaid putukaid, mis vägisi tahtsid suhu ronida. Isegi kiired hoogsad sööstud neist eemale ei aidanud satikaid maha raputada, seetõttu lasime sealt kiirelt jalga. Olles lahkunud sillalt, oli ka putukaparv nagu nõiaväel kadunud ... ju nad siis olid miskisugused sillavalvurid.  :)
Aga oli ikkagi juba eelmalt silmatorkav sild küll ...
Teel jõe äärt mööda vanalinna suunas sattusime maa alla suunduva trepi sissepääsu juurde, kust kostus valju müra. Asja uurides leidsime maa alt tunneli, kus asus ka linnaliinibussi peatus. Kuna meil olid kolme päeva piletid, siis mõtsime juhust kasutada ja paar bussipeatuse vahet edasi sõita. Seal tunnelis bussi ootamine osutus aga parajaks katsumuseks, sest möödasõitvate autode, busside, mootorrataste müra kurdistas päris kiiresti ...
Lõpuks siiski jõudsime ka oma treti sihtmärgini -  kuningalossini, mille esine plats oli ka õhtusel ajal väga rahvarohke.
Varssavis hakkas silma see, kuidas kirikute juures eksponeeritakse jumalasulaseid. Kui sageli oli kiriku sissepääsu juures pilt selles konkreetses kirikus jumalateenistust pidava kirikuõpetaja pildiga, siis see palee kõrval asuv kirik oli oma sissepääsu ehtinud paavst Johannes Paulus II pildiga. Eelmise paavsti päritolumaana tunti üldse tõenäoliselt  uhkust ja jäi silma, et iga kirik, mida paavst oma viimasel visiidil Varssavisse külastas, püüdis eksponeerida kas kiriku ukse juures või kirikus sees mõnda  fotot sellest sündmusest.
Hommikul seadsime sammud kohe Kultuuri ja Teaduste Palee suunas. Teel läbisime ühte suuremat turgu.

Varssavis viibitud aja jooksul tundus meile, et see on tegelikult üsna roheline linn. Miljonilinna kohta oli seal üllatavalt palju rohelisi haljasalasid. Isegi suurte kõrghoonete vahele oli pressitud väike park või puudegrupp, mis tekitas konkreetse pargi puhul isegi küsimuse, et kuidas need alumiste korruste elanikud
päevavalgust näevad.

See pilt siin kõrval on näide sellest, et linnasüdames Varssavi siiski areneb ja on tekkinud juba üks uus kaasaegsete kõrghoonete piirkond, nimetatagu seda siis kuidas iganes - pentagoniks või manhattaniks ...


Kui üldiselt jäi Varssavi panoraamist selline pilla-palla mulje, siis mulle meeldis see uute kõrghoonete vaade ülemisel pildil.
Neid vaateid vaadates pean kahjuks tõdema, et olen näinud kaunemaid panoraamvaateid euroopa linnadele.
Lift, mis viis 30. korrusele panoraamvaadet vaatama, oli ise selline kulunud moega vanem lift, kus istus toolil operaator, kes siis vajutas tähtsa moega lifti nuppe, ainsaks mugavuseks oli näkku suunatud ventilaator, mis umbse lifti õhu pidi talle talutavaks muutma. Ei tahaks tema nahas olla ja päev läbi sedasi kinnises ruumis nuppe vajutada ;)
Seevastu lifti eesruum oli uhkete lühtritega suurejooneline. Piletihinna sees oli veel võimalus külastada selle hoone alumisel korrusel asuvat ajutist näitust evolutsioonist. Tegelikkuses see näitus oli puhas jama, ainsaks tõmbenumbriks olid need sisalikulised, kes pidid siis vist sümboliseerima meie inimkonna arengu algusetappi.

Teel Lazienki palee juurde otsustasime ära proovida ka kohaliku metroo.

Botaanikaaia, mida me ei külastanud, juures kasvas kuldvihma puu, mida meil siin eriti sageli ei kohta ning mis oma õiterohkuses avaldab alati muljet.
Lazienki palee pargi ühes servas asus tuntuima Poola helilooja Frederic Chopini ausammas koos sinna juurde kuuluva roosiaia ja veesilmaga.
Paistis et seda parki ja ausammast külastatakse turistide poolt agaralt. Hetkel roosiaed veel täies õiteilus ei olnud ja siis tekkis mul kohe mõte, et seda kohta annaks veel paremini müüa, kui lisaks valgustusele mis seal õhtul tundus põlevat, vaadates ausamba juures asuvaid prozektoreid, kõlaks ka vaikne Chopini muusika, ning veesilma seal ausamba ees elavdaks mõni väiksem purskkaev. Muidu oli koht mõnus ja tore oli seal hetkeks pingil istuda.

Need kaadrid on tehtud Lazienki Palee talveaia juures.
Minu jaoks osutus Varssavi reisi kõrghetkeks see Lazienki Palee, mida kutsutakse ka paleeks vee peal. Soovitan seda kindlasti külastada neil, kes Varssavit väisata plaanivad.
Lossi ümbritsevas veekogus ujusid tõeliselt suured karpkalad nagu allveelaevad.
Lossi ees sõitsid baldahhiinidega ehitud lõbusõidupaadid.
Puude otsas ning maa peal inimeste vahel lippasid oravad, vabalt jalutasid kõikjal paabulinnud, kes jalutajatele silmailu pakkusid.
Lossi juures vee peal asus teatrilava koos sinna juurde kuuluva amfiteatriga. Tegelikult ega mul polegi mõtet seda kõike siin kirjeldada. Annan vaid soovituse, et minge ja kaege oma silmaga ja usun, et te ei kahetse (lisan siia lingi Aini tehtud videoklipile).
Lossi aeda oli koondnud ka mitmeid kunstnikke, kes oma pintsleid ja pliiatseid seal liigutasid.

Mõned kaadrid veel sellest mis silma jäi ... mõned kapjadega laternahoidjad, lõvid lossitrepil ...
Lossi taga sillal asus tõenäoliselt mingi kuninga monument, kelle hingeeluga ma end kurssi pole suutnud viia, seetõttu ei oska ma selle kohta midagi ka eriti põnevat jutustada... ;)

Lahkudes lossi juurest jäi mulje, et Poola politsei on meid ümber piiranud. Sedavõrd palju oli nende masinaid igal pool põiktänavates ja tee äärtes. Kindel oli, et midagi olulist hakkab sündima. Hiljem kodus uurides selgus, et sel ajal hakkas seal toimuma mingi jalgpallimats (üheks osapooleks oli vist isegi eesti meeskond, aga pead ma ei anna).

Tagasiteel linna keskusesse möödusime poola seimi hoonest.

Ilm oli ilus ja väga paljud kirikud, millest möödusime, olid hõivatud pulmaliste poolt.

Vanalinna poole suunduv tänav oli puhkepäevadeks muudetud jalakäijate alaks. Parempoolsel pildil tuntud poola astronoomi Mikolaj Kopernik'u ausammas. Tema oli see mees, kes väitis esimesena, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi ... ;)
Alumisel pildil panoaamvõte kirikust, milles säilitatakse poola helilooja Frederic Chopin'i südant.

Kui Chopin suri ja maeti Pariisi, siis tema südant säilitatakse Varssavi Püha Risti Kirikus (alumisel pildil vasaku esimese samba küljes asuvas krüptis).

Kiriku ühes palvenurgas olid igale poole seintele ning palvenurga piirde käsipuule kinnitatud pisikesed metallplaadid tänusõnadega (dziekuje - tänan). Sellist asja ma varem mujal kohanud ei ole.

Taas õues päikese käes otsustasime endale lubada ühed jäätised.   :)
Ülemisel pildil Varssavi ülikooli väravad, alumisel pildil tänavamoosekandid, kes pilli valdasid küll minu meelest hästi, kuid repertuaarivalik oli neil nigel. Mulle meeldib kuulata reisidel veidi neid moosekante, kuid sooviks siiski päikeselisel päeval kuulata midagi reipamat ja  tempokamat, mitte kurbi melanhoolseid viisikesi ...

See vasemal pildil olev piltnik jäi mulle silma ühe kiriku juures, kus ta oli valmistunud pulmalisi pildistama. Kõik oleks nagu igati OK, kui mitte tema ülikond ei oleks olnud tema jaoks mitu numbrit liiga suur. Mulje oli nagu oleks tegemist varblasega, kes tiibu laiali ajades üritab end suurema ja võimsamana näidata. Igatahes koomiline vaatepilt minu jaoks igatahes. :)
Alumisel pildil need kaks poissi tulid, ajal kui pilti tegin, sinna vasakul ees oleva kirikutegelase ausamba ette, laskusid hetkeks põlvili ja lõid risti ette. Korralik katoliiklik kasvatus, sedavõrd loomulikuna tundus see tegevus neile.

Pilsudski väljak tundmatu sõduri mälestusmärgi ja igavese tulega on küllap ka Varssavis noorpaaride üks peamisi külastamisobjekte.

Purskkaev Saksi aedades tundmatu sõduri haua taga oli pompöösne ja avaldas oma suurusega muljet.
Mis aga kummaline tundus, oli see et kuidas need sõdurid seal ligi 30 kraadises palavuses nahkkindad käes liikumatult auvalves on ja seejuures kokku ei kuku ...

Teel vanalinna möödusime Skandinaavia päevade üritusest, mis seal parasjagu toimus.
Poola kombe kohaselt oli mitmetes kohtades pühade neitside kujusid, osa neist ausamba kujul, teised jällegi klaaskappi panduna. Ja seal nad siis möödaminnes käivad risti ette löömas. Ma ei ole päriselt süvenenud sellesse traditsiooni, et mis ja milleks aga küllap iga Poola läbija on näinud selliseid kujusid ja riste mitmetes asulates ja ka lihtsalt tee äärtes ...

Taas Paleeväljakul ja lossi ees. Seal nägime ka hobutrammi (kõrvalasuval pildil), millega sai sõita tavalist trammipiletit kasutades. Meid kahjuks piiras ajalimiit ja seetõttu seekord jäi see ettevõtmine ära.

Lossi juures sõitis turistide rõõmuks hobukaarik vikatimehega ning raudrüüs sõdalased etendasid mõõgavõitluse stseene (lisan siia otselingi Aini tehtud videoklipile).
Vanalinna majad tundusid alguses sarnanevat meie vanalinna majadele kuid ometi oli neis mingi erinevus.
Vanalinnas majade vahel asub Merineitsi kuju, mida peetakse ka selle linna üheks vaatamisväärsuseks turistide jaoks. Kui varem teadsin vaid Kopenhageni merineitsist, siis nüüd sain teada, et ka Varssavis on selline olemas, ehkki kunstilisest küljest meeldib mulle vist Taani merineitsi enam. Kuju asukoht aga vanalinnas oli ilus (all panoraamvõte vanalinnast).
See poodi pidav koer oli lõbus vahepala  ;)
Varssavi ooperimaja on nii suur, et seda ühele pildile ei püüa muudmoodi kui panoraampildina.
Kuna me juba Varssavis olime ja teada on, et Poola on läbinisti seotud juutide ja nende ajalooga, siis otsustasime ka mõnda selleteemalist vaatamisväärsust kaeda. Üheks valikuks oli Prozna tänav, kus oli enne IIMS juudi ghetto.
Peale sõda otsustati maju mitte korrastada. Nad säilitati samasugusena nagu nad olid. Neid vaid kindlustati, et nad päris ära ei laguneks. Akendele pandi nende majade kunagiste elanike suured pildid. Ühesõnaga on tegelikult tunda küll seda ajaloohõngu ...
Peale Prozna tänava külastust ning söögipausi otsustasime külastada ka Juudi surnuaeda.
Liikusime trammiga kaardi järgi surnuaia asukohani. Tee ääres avastasime, et endine Haabersti linnaosavanem, praegune poliitik Viktor Vassiljev teenib Varssavis lisaraha reklaamiga  ....;)
Kui aastaid tagasi Poolat läbides nägime neid poola fiat'e hulganisti tänavatel vuramas, siis praeguseks on need muutunud haruldasteks. Linnatänavatel sõidavad nüüd kallid uued autod. Vaid juudi surnuaia juures leidsime ühe eksemplari sellest autost.
Surnuaeda sisenemine ei olnudki nii kerge kui see tavaliselt mujal on olnud. Surnuaed oli ümbritsetud kõrge aiaga, väravad mis aias olid, olid kõik tabalukkudega suletud. Surnuaeda sissepääsu lihtsalt ei olnud. Kui olime suutnud juba peaagu kogu kvartalile ringi peale teha ja endiselt surnuaeda ei pääsenud, siis hakkas juba tekkima väike viha juutide vastu. Viskasime juba ka musta huumorit, et kuidas nad surnuid matavad, et kas surnu visatakse lihtsalt üle aia või et mida seal siis nii salajast on, mida ei taheta teistele näidata. Ma ei ole muidu rassist ja mul ei ole ka midagi juutide vastu, aga iga sammuga surnuaia äärt mööda kõndides kasvas mu viha nende vastu. Kui muidu ei tohi juutide kohta sõnagi halvasti öelda, kuna nad on II MS ohvrid jne siis miks nad seda oma ajalugu nii häbenevad ja nendega seotud objekte inimeste silme eest peidavad. Ühesõnaga olime lõpuks selle piiri peal, et nüüd natuke veel ja kui siis väravat ei tule ... siis ... käigu nad ....
Ja siis nad tulid -  kõigepealt üks purupurjus meesterahvas, kes surnuaia najale väsinult toetades laia kaarega urineeris ... ja lõpuks avatud värav.

Hauatähised olid põnevad. Palju oli igasuguseid nikerdusi, kujusid, ingleid, oli ka kaudnukeste portreesid .... aga surnuaed ise nägi välja üsna sünge ja võssakasvanud. Tegime kohe järeldused, et pole ka ime. Kui ikka surnuaeda ei pääse, kuidas saabki seda siis hooldada.
Lisaks Prozna tänavale ja juudisurnuaiale soovisime veel leida tänavat, mida mainitakse samuti turistidele suunatud lehtedel. Tänav kus olid samuti enne IIMS olnud juudiasundused, kuid kuna asundust läbis olulise tähtsusega maantee, siis oli see tee olnud ääristatud kõrge plankaiaga ja tänava kaht poolt ühendas vaid puidust tänavat ületav jalakäijate sild.  Otsisime mis me otsisime, seda me ei leidnudki. Vat nii palju siis juutidest ja nende tegemistest.

Mida üldiselt Varssavi kohta öelda. Minu arvamus sellest linnast ei ole muutunud. Seal on mida vaadata, kui peaksid Varssavisse sattuma. Kuid minu isiklik arvamus on, et Poola ja eelkõige selle kogemuse põhjal Varssavi ei ole veel turistide jaoks valmis.
Need sajad sildid igal pool, mille hulgast pead endale olulise leidma ... see putkamajandus ... arvutipood, mis asub lihtsalt ühes putkas (tekkis mõte, et kuidas jääb garantiiga sellisest kohast arvutit ostes) ... puudulik turisti jaoks vajalik info.... ainus mis seal on hektel olemas, on abivalmis inimesed, kes isegi, siis kui nad ise midagi ei tea, ei keeldu sind abisamast ...
Aga eks igaüks peab enda jaoks avastama selle Varssavi ise...


1 kommentaar:

  1. Tänan! Siin oli küll väga mõnusat lugemist ja pildid seejuures ka toredad ning inforohked. Vahva kui reis niimoodi kätte lendas kohe! :)

    VastaKustuta