Värskes õhus

 Pühapäeval oli ilus päikeseline ilm ja nii otsustasin vastavalt soovitustele samuti loodusesse liikuma minna ...

 paikadesse, kus ma teiste inimestega väga kokku ei puutu. 

 Nii otsustasin seekord otsida uusi leidmata geopeituse aardeid Kohila vallas.

 Et ma ei ole ammu kaamerat kätte saanud, siis ühendasin oma aardejahi pildistamisega.

 Kõige muu hulgas tegin ka  kaks panoraamvõtet Kohila gümnaasiumist

 uue, möödunud aastal valminud juurdeehitusega. 

Õnneks ei sattunud ma nii rahvarohketesse kohtadesse, kui ajakirjanduses nähtud Viru raba ja Pääsküla raba. Minu valik oli õige ja nii lõpetasingi oma pisikese tripi rahulolevana.

Kohilas jõe ääres

 Mul oli vaja ühte värsket trepipilti ja esimesena meenus Kohilas viibides seesama mõisahoone trepp.

 Samas kui olin juba jõe ääres, mõtlesin ka seal paar klõpsu teha. Nii saingi kaadrisse taas vana paberivabriku hoone, kus ka mina kunagi mitmeid aastaid paberi tootmise tsehhis töötasin.

 Nautisin ka vaadet vabriku unustusehõlma vajunud kauplusehoone eest.

Kui mitte märgata neid pruunikaid lehetippe, siis ei arvakski selle pildi järgi, et kohe-kohe on sügis saabumas ... :)

Fotokonkurss - Kingin Sulle pilgu

Täna sain Eesti Vabariigi sünnipäeva eel toreda uudise. Osalesin oma fotodega Kohila valla poolt kuulutatud 100. aastapäevale pühendatud fotokonkursil „Kingin sulle pilgu”. 
Lõpptulemusena ei olnud konkursil osalejaid küll palju, kuid see ei vähenda mu rõõmu selle üle, et kaks minu fotot tunnistati I ja II preemia vääriliseks. :) Suured tänud vallale konkursi korraldamise eest!

I preemia - Varblased end puhastamas

II preemia - Keila jõgi

Sügis Kohilas

 Laupäeva õhtul kiskus ilm vihmaseks ja oli juba hämar, kui Kohilast kodu poole liikusin.

 Sellegipoolest ei saanud ma jätta peatust tegemata, kui nägin jõe ääres sügisvärve.

 Tegin mõned klõpsud käes pildistades ...Kas ma  just nendega päris 100% rahul olen ... 

aga ma lihtsalt ei ole selle aasta sügist veel pildistanud. Loodan et ehk läheb ilm ka veidi ilusamaks enne kui kogu see värvidemäng puudelt maha pudeneb ...

Kohila vallas

Laupäeval Kohilast linna naastes oli ilm liiga ilus, et otseteed koju sõita.

 Juba Kohilasse sõites märkasin jões lumist notti, mis kutsus end jäädvustama.  

 Nii tegingi jõe ääres peatuse pildistamiseks. Mingil hetkel möödusist minust poisid, kellest üks päris, mida ma pildistan ... ei osanudki nii ootamatu küsimuse peale muud vastata, kui et jõge pildistan ...  :)

 Olen ammu tahtnud pildistada oma koolimaja, kuid see ei õnnestunud mul päriselt ka seekord ... Ükskõik, kust nurga alt ma ka ei vaadanud, siis igal pool rikkusid vaate ära need lambipostid, mis sinna suusaraja valgustuseks on püstitatud ... eks seda võib ka arenguks pidada. ;) Suvel ei saa aga õiget kaadrit kätte puude-põõsaste tõttu, mis lehte lähevad. Seega ega palju variante ei olegi ... peab kunagi põnevama valgusega uuesti proovima ja seejärel need laternapostid eest ära šoppama ... tahaks oma kunagisest koolimajast siiski ka ühte ilusamat pilti ... :) 

 Seekord sõitsin kodu poole läbi Hageri, kus olen samuti mingi aja elanud. Hageris meenus mulle, et olen küll korduvalt Kernu poolt tulles näinud üle põllu kirikut paistmas, kuid seda vaadet kunagi jäädvustanud ei ole, ehkki võimalusi on ju olnud. Ka siin on aeg oma töö teinud ja kirik, mis varasemalt paistis koos väravakaarega uhkelt üle põllu, on hakanud looduse rüppe kaduma ... ikka pildistamise mõttes ... 

 Hageris oli keegi künka otsa pingi kõrvale püstitanud lumememme, kes nina püsti taevasse vaatas. :)

 Tegin põike ka Sutlema mõisa juurde, kus ühes teise korruse korteris elasid kunagi nõukogude ajal mu vanavanemad. On tore tõdeda, et vahepeal haledas olukorras olnud mõisa lagunemine on peatatud ning mõisahoone on omale uue katuse saanud. 

 Ma küll ei plaaninud sellest mingit nostalgia-trippi teha, aga selliseks see kodutee kujunes. On ju sealsamas mõisa kõrval majas möödunud ka minu lapsepõlve algusaastad ...  

 Sulemast välja sõites jõudis püüdis mind kinni lumepilv. Viimased kaadrid tegin lubjakivikarjääri juures ... 

Vaatamata saabunud lumesajule oli see üks tore taaskohtumine ... käin ju Kohilas küll sageli, kuid enamjaolt liigun pealinna tagasi otsejoones ... vahepeatusi tegemata ...

Lumine Kohila

 Tänase ilmaga, mil vihm on suure osa lumest ära pesnud, on hea meenutada nädala tagust ilma. Tulin just Kohilast, kui hakkas lund sadama ... justkui seda veel vähe oleks olnud ... teede hooldusega oli seal nii nagu igal pool ... kesine lugu ... Isegi kergelt näpistav pakane takistanud mul rõõmu tundmast selle lumise ilu üle. :) 

1. jaanuar

 1. jaanuari kaadrid tegin seekord Kohilas, jõe ääres, kus maad ja puid kattis õrn lumekiht ning talvepäike oma kiiri näitas.

Käisin laupäeval ka Kohilas, Keila jõe ääres loodusest sügisvärve otsimas.

Midagi nagu oli, aga kas see oligi see päris sügiskuld või madal, loojumahakkav päike, ... mine sa võta kinni :)