Tormieelses Pärnus

 Ühel päeval esitas Silvia OO-katele kutse  Pärnu ja Pärnumaa külastamiseks. Kuna see nädalavahetus, mis enamusele ordukatele sobis, ei olnud mulle sobilik, siis kohtusin ise Silviga Pärnus sel laupäeval, ... veidi peale jäälinnu jahtimist. ;) Algul käisime ära Villa Antropoff juures, kus Silvia tahtis mulle näidata vana Kinomaja ja Spa maja, mis tänaseks on suletud ja nende sürri sisemust me näha ei saanudki. Samuti vaatasime korra ka mere äärde randa, kuid ka sealt ma ei saanud ühtegi pilti, mida siia riputada. Liikusime tagasi Pärnu tagumise muuli juures asuva linnuvaatlustorni juurde. Seal saime väikese vaatemängu osaliseks. Eemal muutus taevas vihmast triibuliseks ja korraga liikus äikesetorm üle taeva, mida oli hea eemalt kuivast paigast jälgida. Selles äikeseelses palavuses püüdsime välgunooli pildile saada, kuid kas siis reageerimise aegluse tõttu või kogenematusest .. no ei õnnestunud seekord välgunooltest pilti saada. 

 Vaatemängu lõppedes käisime ära ka linnuvaatlustorni ja muuli juures. 

 Õhutemperatuur oli endiselt ~30 kraadi ligi, sestap ka rand oli rahvast täis.

 Sõideti paatidel

 ja jalutati mõlemal muulil.

 Tagasiteel linna peatusime korraks ka Sauga jõe ääres, kus hakkasid silma vesiroosid ja paadid väikeste sadamasildade juures. Et Silvial oli vaja minuga lõbutsemise kõrvalt ka teisi olulisi toiminguid korraldada, siis läksime tema aeda veel makro vaherõngaid katsetama. Oli ka see meie kokkusaamise üheks eesmärgiks, et proovime koos makrotada nende vaherõngastega, kuna Silvia viimane kogemus nendega ei olnud kõige meeldivamaid mälestusi jätnud. :)

Kuniks Silvia maas roomas taimi pildistades, tegin ka mina ühe kaadri sellest õiest, mille südamikku ta samuti proovis makrorõngastega jäädvustada. Kodus tabas mind üllatus ... olin seda lille kogu aeg pidanud punaseks päevakübaraks. Internetist infot otsides selgus, et tegemist hoopis punase siilkübaraga ... jälle targem. :)

Tänud Sulle Silvia vastuvõtu eest ... väga maitsva seenepiruka eest ... ja üleüldse mõnusa seltskonna eest. See oli üleüldse üks tore päev ...hommikune jäälind, koos veedetud päev Pärnus ja Pärnumaal .. no ja lõpetasin päeva veel eriti mõnusalt Viiking Spa-s ... mida enamat sellest päevast võiski soovida. :)

 Otsustasin vastu võtta kutse ja osaleda Katrini näituse avamisel. Enne Palamusele jõudmist põikasin läbi Kuremaa veski juurest, et seda lähemalt pildistada.Seni olin seda klõpsinud vaid eemalt kaugelt möödasõidul.

 Peale näituse avamist läksime Katrini ja Aivariga veidi Tartumaa üleujutusi pildistama. Selle saun-paadi leidsime Puurmanni vallast Emajõelt sõitmast. Jõgi oli üle kallaste ajanud ja suured alad kahelpool jõge enda alla haaranud.

 Teel Kirnale, Pedja jõe ääres, möödusime põllulapist, millel noor kuuseistandus oli samuti vetevangi jäänud.

 Kirnal oli Pedja jõgi samuti üle kallaste ajanud nii, et olime paaril korral sunnitud sõitma läbi vee, mis üle sõidutee loksus.

 Päev oli pikk ja algas halva ilmaga (sadas kerget uduvihma), seevastu päikeseloojangu oli ilus. Kiirustasin ise õhtuks Viljandisse. Sellegipoolest võtsin paaril korral aega, et pildistada seda loojangut, mis värvis kogu taeva värviliseks. Ülemisel pildil Võrtsjärv, alumisel üleujutused Viljandi külje all. Olin sunnitud järsult pidurile vajutama kui seda pilti nägin ... palkmaja, mida ümbritses vesi, loojangu värvid veel peegeldumas ...

Sattusin laupäeval Kurkse sadamasse, kohta mis on seotud 1997 a. sügise kurbade sündmustega. Olin selles kohas esimest korda, kuid oli tuulevaikne, meri oli rahulik ja ilm suurepärane. Mulle meeldis seal ...

Suvi on hea. Hea on soojas merevees ujuda, hea on ka lihtsalt mere ääres istuda ja vaadata mööduvat paati, kuulata kajakakisa ning lainete kohinat.

Hea on ka lihtsalt sõpradega rannas aega veeta ning imetleda seda sadu kordi nähtud loojangut, mis tundub küll nii tavaline, kuid paneb siiski alati inimesi end jälgima, kuniks päike silmapiiri taha laskub.

Mõtlesin nädalavahetusel, et peaks veel tegema mõned lumepildid enne kui lumi sulama hakkab, ehkki seda vist niipea karta ei ole, aga murphy seaduste järgi kõik see juhtub siis kui kõige vähem seda ootad ... niisiis pühapäeva hommikul püüdis päike vahepeal pilve vahelt piilud ja sedasi tundus et päev tuleb pildistamiseks sobilik.

Jäi vaid otsustada, kuhu suund võtta. Seekord oli see Nõva kant ja Noarootsi. Esimese peatuse tegime Rannakülas, kus on vana sadam. Liikusin ringi, vaadates ümbrust ning sättides kaamerat töökorda, kui korraga otse mu nina eest valjult häälitsedes möödus luik. Ei olnud mul enam aega mõeldagi, mis reziimid seal kaamera peal oli, ainus soov oli lind objektiivi püüda ...

Ilm polnud küll külm ... termomeetri järgi vaid 3-5 külmakraadi, kuid läbilõikav meretuul ja tuisused lumepilved, mis pildistamise hetkeks taevasse tõusid, rikkusid veidi selle mõnu.

Lootsin küll Nõva rannast, kus on suvel korralikud surfilained, leida veidi lahtist merd, kuid vaadates merd, mis oli täis rüsijääd ja lund, otsustasime Nõva randa mitte minna, kuna mingit lahtist vett sealt lootust kohata ei olnud ja ilm muutus järjest pimedamaks, ehkki oli alles lõuna. Nii liikusime edasi Noarootsi poole.

Kusagil Noarootsis nägime nurmkana e. põldpüü paari, kes tee ääres lumes omaette askeldasid. Meie lähenedes valdas neid muidugi paanika, sellegipoolest õnnestus neist mõned kaadrid püüda.

Ja nagu ikka, kui lõpuks hämaruse ning lumesaju tõttu kodupoole liikuma hakkasime, tuli koduteel taas välja päikene nagu poleks mingeid lumepilvi vahepeal olnudki.

Ahhhh, tegelikult on sellest lumest küllalt ja enamgi, .. ei taha enam ... tahan sooja ja päikest ja suve ...