Lumine Kohila

 Tänase ilmaga, mil vihm on suure osa lumest ära pesnud, on hea meenutada nädala tagust ilma. Tulin just Kohilast, kui hakkas lund sadama ... justkui seda veel vähe oleks olnud ... teede hooldusega oli seal nii nagu igal pool ... kesine lugu ... Isegi kergelt näpistav pakane takistanud mul rõõmu tundmast selle lumise ilu üle. :) 

Teel Jõgevamaalt Tallinna

 Hommikul enne Võidiverest lahkumist tegime hoovi peal ühe ringi, et talve jäädvustada ... 

 Naljakad tegelased oleme ... justkui selle mitmetunnise kodutee peal me talve ei näegi ... aga sellised me juba oleme ... kui võimalik püsti seista, siis meie roomame, kui võimalik ringi minna, siis paneme meie ikka otse ... kõike teeme omamoodi ;)

 Laiuse ordulinnnuse varemeid olen seni vaid teiste piltidelt näinud, justkui boonusena tuli meie lahkumise eel päike pilvede vahelt piiluma. 

 Teekond Kuremaa tuuliku juurde oli põnev ... kord kumas päike läbi pilvede, 

 siis aga sattusime Laiuse aleviku juures talve-võlumaale, 

 kus härmaehteis puud kahel pool teed reas seisid. 

 Päike kadus hetkeks, mil hõbedametsa juurde sattusime ... see hõbedane sära hallis lumises päevas,  

 seda oleks külmale ilmale vaatamata nautima jäänudki ... aga oli vaja edasi liikuda ... 

 Kuremaa tuulik on selle kandi üks enim pildistatud objekte vast ... ei saanud meiegi niisama mööduda. :)

 Ilm muutus sel päeval kiiresti ... lumesadu

 asendus päikesepaistega.

 Jõgevamaa külm ilu asendus paksu lumega ... pean nentima, et selle talve eripäraks on see, et külmapealinna ümbrus ei ole nii lumerohke kui Põhja-Eesti.

 Jõudsime Jänedale, kus vaated jõele nõudsid pisikest peatust.

 Päike oli juba madalale laskunud ja nii ei lubanud ma Karinil ja Ringal seda vaadet nii kaua nautida kui nad soovinuks ;) ...

 tahtsin enne päikese loojumist veel vaateid püüda.

 Ühel hetkel märkas Ringa tee ääres Aavoja ojakest. Nad nimetavad seda küll jõeks, aga selle koha peal, kus meie seda nägime, meenutas ta pigem oja.

 Viimane võimalus päikesel enda võimu näidata, 

ning otsas see päev oligi ... oli ilus päev. Tänud Ringa ja Karin seltskonna eest. :)

Mulgimaa ja Tartumaa

 Lubasin juba ammu Viljandimaa tuttavatele minna pildistama neid ja nende last ... nüüd sai see teoks.

  Käisime Olustveres, kus lisaks inimestele pildistasin ka loomi ja kohalikku ümbrust. ;)

 Ilm oli sel päeval väljas liikumiseks päris hea, ehkki mitte kõige pildistamissõbralikum ... 

 oli veidi külma ja üsna terav keskpäevane valgus ...

 Aga Olustvere mõisa ümbrus oli väga ilus ja seda vaatamata sellele, et oli varakevad ja loodus alles talveuinakus.

 Olin varem sealt vaid mööda sõitnud, kuid mitte kunagi seal ringi jalutanud.

 Selle pildistamise sessiooni käigus sai mulle selgeks, 

 et tahan sinna tagasi minna suvel või siis ka sügisel ...

 Soovitan soojalt läbi astuda, kui sinna kanti satute.

 Olustverest Viljandisse liikudes põikasime sisse ka Suure-Jaani'sse, 

 kus asub Lembitu ausammas. 

 Edasi näidati mulle Viljandi servas asuvat Orava monumenti ...Selline monument paneb jala tahtmatult auto pidurit talluma, kaamera haarama ja autost välja sööstma. Mida ometi need mulgid mõtlesid, kui sellise orava valmis nikerdasid? Seda orava juttu ei ole ma mitte ise välja mõelnud, vaid mu tuttavad andsid isegi viite Sakala artiklile siin. Noh arvake siis sellest, mida tahate, ... aga kuniks orav seal põllul seisab, võite seda kunstiteost ka ise minna kiikama. :)

 Minu plaanisesse mahtus ka mõnetunnine trip Tartusse. Teel tegime peatuse Võrtsjärve külastuskeskuse juures.

 Nagu sageli minu Tartu trippidega juhtub, pööras ilm taas ära halvemuse poole.

 Külm tuul ja suletud külastuskeskus, ei tekitanud soovi pikalt seal viibida.

 Käisime küll ära vaatetornis, kuhu ma varem üles roninud ei olnud ... pigem alati sest vaid mööda sõitnud ... 

 Tartus oli mul üks kindel siht, mida ma tahtsin üle aastate taas üle vaadata - raudteejaam.

Peale 2006. a põlemist oli see raudteejaam aastaid kole paik, kuhu eriti ei tõmmanud ... 

 Peale remonti on jaamahoone aga taas õitsele puhkenud ... võrdleksin seda mingis mõttes Haapsalu raudteejaama hoonega ...

 Mulle see hoone ja tema sisustus meeldib.

 Ilm muutus järjest viletsamaks.

 Käisime ära ka raekoja platsil, kinnitasime keha ning liikusime tagasi mulgimaa poole.

 Tee ääres pildistasin mõned kaadrid järjest tugevnevas lumesajus.

 Tere tulemast kevad!

 Sellelt pildilt leidsin alles kodus arvutis kitsed seal vasemal servas.

Puhkus, sõpradega tsillimine, fotosessioon - nii möödusidki minu kolm päeva puhkusest  Mulgimaal ja Tartumaal.

  Lõpetuseks veel vaid niipalju, et enne minu ärasõitu kodupoole hakkas Tartus ja takkatippu ka Viljandis lund sadama, kuid juba Kosele jõudes oli lumi kadunud kui eilne päev ...  :)

Lumesajus

 Võtsime täna maha oma Rabahetked näituse Märjamaa rahvamajas. Järgmisel nädalal kolib me näitus oma viimasesse peatuspaika - Kohila Raamatukogusse. 

 Et näitus sai kiirelt maha, otsustasin tagasiteel koju teha tee peal ka mõned pildid. Oli tihe lumesadu ja liiklemiseks üldsegi mitte mõnus ilm, kuid pildistamiseks polnud ilmal ju eriti viga... :) 

 Tee peal tekkis mõte kaeda korraks ka Varbola linnuse  juurde. Seal ju hiljaaegu uuendati neid lagunenud ehitisi .. nüüd on taas, mida vaadata ... 

 Sõdalased põrnitsesid mind seal lumesajus tükk aega ja minust nad sinna põrnitsema jäidki ... ;)

 Leidsin ka ühe toreda motiivi meie ordu kuuteema pildiks ...

 Sumpasin seal tükk aega, ainult autot ei julenud parklasse ajada, ... jätsin tee serva laiemasse kohta ohutuledega, et teisi möödasõitjaid ohtu mitte seada ...

 Kernus on selline tore tankla, mille juurde kuuluvale hoonele on sall ümber tõmmatud ... selline tore joonis, mis paneb igakord möödasõites seda vaatama ... 

 ja lõpuks ... kasutades ära ilma, põikasin sisse ka korra Kohilasse, kuna tahtsin lihtsalt seda kaadrit enda jaoks lumega jäädvustada ...