Rukkililled 2020

 Nagu igal aastal, käisin ka sel aastal Mahtra külje all oma rukkililli pildistamas ... 

 Moonide õitsemise aja magasin ma ju maha ... õigemini ei teadnud ühtegi moonipõldu, kus neid pildistada.

 Oma rukkililled leidsin ma aga üles. 

 Igal aastal on nad omale uued põllud kasvamiseks saanud ... 

 aga nad on olemas... mõnel põllul vähem ... 

 mõnel ei ühtegi 

 ja siis on neid taas nii rohkelt, 

 et põld sinetab.

Varahommik Mukri rabas

 Puhkuse viimasel nädalal mõtlesin ühel varahommikul veel ära käia rabas päikesetõusu jäädvustamas. Neljapäev lubas ilusat hommikut ja nii ärkasingi kell 4 üles, et Mukri rabasse sõita. 

 Kell pool kuus rabasse jõudes olin seal ainus unetu... vahetult enne kuut, mis päike tõusis, liitus minuga veel üks unetu noorpaar, kes tuli lihtsalt tornist päikesetõusu nautima. Väike pettumus oli vähene udu, aga öö oli ka soe, mis ei soodusta udu tekkimist.

 Olles tornis päikesetõusu ära vaadanud ja aktiivselt pilte klõpsinud avastasin mingil hetkel, et kõik tehtud kaadrid on udused ja kuuluvad kustutamisele. ;) See on see, kui harva pildistad ... objektiivil jäi üks pisike nupp ümber lülitamata ... aga hea et vähemasti siis selle avastasin, mitte koju jõudes ...  

 lootust oli mõnigi kaader maapinnalt saada. 

 Ämblikuvõrgud  ja päike läbi puuvõrade ... 

 kõik see varahommikune ilu on see, 

 mille nimel tasub varahommikul üles ärgata.

 Vehkisin seal veidi aega kaameraga ringi, 

 kuniks leidsin, et aeg on kodu poole teele asuda.

 Autos veel kaamerast ja telefonist pilte lapates

 jõudsin järeldusele, et 

selle hommiku lemmikaader õnnestus mul püüda hoopis telefoniga, mitte kaameraga... :)

Kodru rabas

 Pühapäeval mõtlesime sõpradega kusagile matkarajale minna, kus varem ei ole käinud. 

 Valisime seekord Tammsaare - Järva-Madise loodusraja, mis viib muu hulgas Kodru rabasse.

 Ma ei olnud varem Kodru rabast midagi kuulnud, seda põnevam oligi. Rada sai alguse üsna Tammsaare muuseumi ligidalt parklast.

 Rabas on üks nökats metallist vaatetorn, kuhu saab otsa ronida ... aga see kõigub korralikult ;)

 Raba keskel on Vibujärv, kuid nende kurvastuseks, kes armastavad rabajärvedes ujuda, 

 pean ütlema, et korralikku ametlikku ujumiskohta ma seal ei näinud.

 Hetkel on rabas vaid kaks suuremat veesilma, 

kuid näha oli, et suurvee ajal kevadel või sügisel võib raba palju kaunim oma veesilmadega välja näha. Aga tore uus raba sai avastatud enda jaoks. :)

Väätsa rabas

 Laupäeval oli ilm imeilus ja nii plaanisime sõpradega minna kusagile loodusse. 

 Valisime selleks korraks Väätsa raba Järvamaal, kus me keegi ei olnud varem käinud.

 See tekitas esialgu veidi segadust, kuna mõnes kohas nimetatakse seda Vissuvere matkarajaks, 

samuti liikusime algselt Lokuta matkaraja poole, mis kokkuvõttes on vist üks ja sama matkarada, 

 kuhu pääseb eri suundadest. 

 Igatahes Lokuta poolne tee oli läbi kaevatud ja nii sisenesime matkarajale Vissuvere poolsest küljest.

 Oli lauspäike ja päevane aeg, nii olin sunnitud piltide kallal veidi enam vaeva nägema kui tavaliselt, 

 et nad väga plassiks ei jääks. 

 Raba kiituseks pean ütlema seda, et see on üks minu uutest lemmikutest.

 See on raba, kus on mida vaadata ja mida julgen ka kõigile teistele julgelt soovitada.

 Õnneks ei ole see raba veel rahvamasside poolt ka ära ummistatud ... seal saab veel loodust nautida ...

Jalutuskäik tänavafotograafidega

Neljapäeva õhtul peale tööd osalesin ühisel pildistamisüritusel, mille korraldas Eesti Tänavafotograafia grupp.

 Oli hirmus külm õhtu ja nagu kiuste unustasin kindad ka koju ...  

 Ega midagi, meie 6-ne seltskond oli tore ja tuli vastu pidada ... nii liikusime peale Vabaduse väljakul viibimist edasi Viru tänavale. 

 Plaani tehes oli mõte, et inimesed peale tööd on linnas liikvel kuid nagu kiuste oli rahvast vähe linna peal ... küllap külma ilma tõttu ... 

 Veetsime veidi aega ka uues renoveeritud Tammsaare pargis.

 Ehkki tempo oli meil kiire, oli igal pool siiski aega igaühel omapäid liikumiseks ja kaadrite püüdmiseks ... 

 aga ega selles külmas kaua vastu ei pidanud ja nii maandusimegi Viru keskuse kohvikus, et veidi sooja saada ja ka omavahel veidi rohkem tutvuda.

Viimase käigu tegime Rottermani kvartalisse ... aga nagu eelnevalt juba mainisin, oli inimestega igal pool nirusti ... nii hästi või halvasti, aga sellised mu kaadrid sellelt jalutuskäigult said ... :D

Matsalu rahvuspark ja Tuhu raba

2 nädalat tagasi oli nädalavahetusel ilus ilm ja nii otustasime sõpradega sügist nautida. Minu esimene mõte oli minna Marimetsa rabasse, kus ma pole mitu aastat viibinud ... eriti peale uue laudtee rajamist. Parklasse jõudes saime aru, et see on viga, kuna parklas oli käimas "tõeline laulupidu" selles mõttes, et parkla oli autode poolest ülerahvastatud. Nii juhtub, kui rajatakse uusi laudteesid ja kutsutakse aktiivselt rahvast rabasse ... eelistasime veidi vaiksemat keskkonda. Võtsime suuna Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse juurde Penijõe mõisahoones, et minna ja jalutada veidi Penijõe matkarajal. 

 Taas möödapanek.

 Olime end just matkarajale asutamas, kui üks noor poiss, kes just rajalt tuli perekonnaga, meile teada andis, et koeraga ei tohi matkarajale minna. 

 No kus me tulime siis selle peale, kui matkaraja kohta infot lugesime, et lugeda jutt lõpuni, kus selgelt kirjutatud - Kuna rada asub karjatataval alal, siis ei ole koeri lubatud rajale kaasa võtta - loomad võivad koeri rünnata. Täname mõistva suhtumise eest.  Selgus, et mitte koerad ei hirmuta loomi ja linde vaid vastupidi, loomad on koertele ohtikud ... meil aga oli üks väikene koer kaasas ...

 Sinna ka see matkarada läks sel korral...

 Olime aga kodunt juba nii kaugele välja sõitnud, sestap valisime kohe kiiresti uue sihtkoha välja - Tuhu raba.

 Valgus ei olnud pildistamise jaoks suurem asi, aga mis sellest, ... läksmegi ju tegelikkuses vaid loodust ja sügist nautima ...

 No ja eks ma mõne kaadri endale ikka pildisasin ka .

 Olen selles rabas kord varem käinud (varasemast käigust saad lugeda siit) ja mäletan, et see paik ei ole rabana suurem asi, aga huvi oli näha seda uut vaatetorni, mis sinna hiljaaegu rajati. Torn on uhke küll ja erineb paljudest teistest nähtud vaatetornidest.

Laudtee lõpp kiskus aga vesiseks ... deem, kummikud jäid koju ... nii pidimegi käidud teed mööda tagasi tulema ja kogu rajale ei õnnestunud ringi peale teha.