Jalutuskäik tänavafotograafidega

Neljapäeva õhtul peale tööd osalesin ühisel pildistamisüritusel, mille korraldas Eesti Tänavafotograafia grupp.

 Oli hirmus külm õhtu ja nagu kiuste unustasin kindad ka koju ...  

 Ega midagi, meie 6-ne seltskond oli tore ja tuli vastu pidada ... nii liikusime peale Vabaduse väljakul viibimist edasi Viru tänavale. 

 Plaani tehes oli mõte, et inimesed peale tööd on linnas liikvel kuid nagu kiuste oli rahvast vähe linna peal ... küllap külma ilma tõttu ... 

 Veetsime veidi aega ka uues renoveeritud Tammsaare pargis.

 Ehkki tempo oli meil kiire, oli igal pool siiski aega igaühel omapäid liikumiseks ja kaadrite püüdmiseks ... 

 aga ega selles külmas kaua vastu ei pidanud ja nii maandusimegi Viru keskuse kohvikus, et veidi sooja saada ja ka omavahel veidi rohkem tutvuda.

Viimase käigu tegime Rottermani kvartalisse ... aga nagu eelnevalt juba mainisin, oli inimestega igal pool nirusti ... nii hästi või halvasti, aga sellised mu kaadrid sellelt jalutuskäigult said ... :D

Rakvere jõulukuusk 2017

Tekkis küsimus, mida laupäevase puhkepäevaga peale hakata. 

 Eksprompt mõte oli ära vaadata Rakvere kuusk. 

 Varasemate nähtud piltide järgi arvasin, 

 et tänavune kuusk mulle niiväga ei meeldi, aga need pildid olid ka tehtud valges või poolvalges.

 Seetõttu soovitan seda kuuske tingimata minna vaatama pimeduse saabudes ja arvan, 

 et väike vau-efekt on garanteeritud. Nagu üks kaaslane arvas, et tema meelest on see viimaste aastate jooksul üks parimaid kuuski ... maitseid on erinevaid, seega vaadake selle aasta jõulupuu oma silmaga ära. 

 Kõrvalpõikena pean ütlema, et ehkki eelmise aasta kuuse nägemine jäi mul vahele, nägin ka selle kuuse Põhja keskuse juures ära. :)

 Lõpetuseks ei oskagi miskit muud öelda, kui - Rakvere, sa tegid seda taas! :)

Loojang Pakri pankrannikul

 Päev oli isegi kirju olnud ... sinna mahtusid rukkililled, moonid ja ka Loosalu raba ... kui aga Anne pakkus, et läheb Parki pankrannikule loojangut püüdma, siis ei lasknud ma end kaua veenda. Saue ristis olin sunnitud kiire peatuse tegema .. see lilla galeega põld lausa nõudis, et teda pildistataks.

 Taevas ei olnud väga paljutõotav, suurt värvidemängu vast ei tule, aga kuna õhtu oli soe, lootsin saada nii mõnedki tavalised loojangupildid ... 

 no ja seltskond oli ju ka tore ... polnud Annet ammu kohanud. :)

 Päikese loojumist oodates vaatasin ümbrust ja tegin "kunsti" ...

 ja siis jälgisin, millega Anne tegeleb.

 Tal oli muidugi suurem eesmärk ja nii ta seal rannas askeldas, kord horisontaalses asendis, siis taas vertikaalses. ;)

 Üldiselt on kaadrit püüdvat piltnikku  igav ja tüütu jälgida, kuna kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et tegelikult ei toimu midagi .. .ta vaid põõnab seal maas niisama ... kuna ma aga teadsin millega tegu, siis mul väga igav seal ei olnud ... leidsin omale tegevust ;) ... ja siis see päike loojuski ... 

 Midagi väga vapustava ei juhtunudki ... aga see ei olnud ka kõige igavam loojang, mida olen näinud. :)

 Veel mõned kaadrid peale päikese silmapiir taha laskumist 

 ja pakkisime asjad kokku ... tee ääres veel viimaseid kaadreid püüdes ... 

Tänud Sulle Anne, et mind kaasa kutsusid. :)

Jaanipäev Soomes

 Selle aasta jaanipühad veetsin taas Soomes.

 Ehkki ilmateade lubas algselt igapäevast vihma, oli tegelikkus vastupidine ... 

Ma ei plaaninud sel korral kaameraga pilte teha, kaamera oli vaid igaks juhuks kaasas. Siis aga ühel õhtul saabus selline hetk, millest iga loodusfotograaf unistab... õhtune udu väljal muutis loojuva päikese valguse muinasjutuliseks. Nagu kiuste ei võtnud ma seekord statiivi kaasa, sellegipoolest püüdsin ma käest pildistades oma parima anda ... unustades isegi sääsed, kes mind närima asusid. :)  

1. septembri virmalised

 Tarkusepäeva õhtuks olid virmaliste nägemise eeldused taas tekkinud ning veelkord, juba teist korda selle nädala jooksul, tekkis mõte Meremõisa randa minna virmalisi püüdma. 

 Et jõudsime randa ajal, mil päike oli juba loojunud, ei jäänud üle muud kui tutvuda veidi ümbrusega st ranna äärega, valides enda jaoks juba parimaid paiku juhuks, kui virmalised tõesti end näitavad.

Ilm oli väga tuuline, pilved ähvardasid pidevalt taevast katta, tegemaks virmaliste nägemise võimatuks, samas oli valgus omamoodi põnev.

 Heidutasime korduvalt ühte partide seltskonda, kes siin kaldaservas end õhtuks sisse sättisid.

 Vaadeldes mobiilist virmaliste kohta andmeid, oli vahepeal tunne, et näitajad üha nõrgenevad ja meie rannas passimine on asjatu ... kui ühel hetkel poole üheteist paiku õhtul testpilt näitas taevas nõrkasid virmalisi. 

 Noh, siis läks tulistamiseks. Mingil hetkel kolmveerand üheteist paiku seletas ka silm juba taevas virmaliste sambaid.

 Silm ei petnud ja mitmed sambad jäid ka kaadrisse.

 See aktiivne aeg möödus sama kiirelt kui ta ka ilmus,

 seetõttu, kui jõudsime nende puudeni alumisel pildil, olid virmalised peaegu olematuks muutunud, vaid kerge lillakas kuma taevas andis veel aimu nende kohalolust. Tegime Ringaga, kellega seekord virmalistejahil koos olime, mõningaid nn. kunstfotosid. Sel alumisel pildil valgustasime taskulambiga esiplaanil olevat paati ja puid. :)

 Lõpuks oli aeg kodupoole liikuda. Vahetult enne Keila-Joa'd ilmusid pimedusest autotulede vihku kaks rebasepoissi/tüdrukut, kes julgelt teel patseerisid. Jäime autoga seisma, kuid tulesid ära ei kustutanud. Korraks rebasekutsikad hüppasid küll kraavi peitu, kuid hetk hiljem piilusid meid uuesti, et kas me tõesti ära juba ei läinud . ;)  Viimane kaader on tehtud enne rauteeülesõitu, kus ootasime kaubarongu taga ...

 Oli tuuline, kuid väga mõnus õhtu ....