Fotokonkurss - Kingin Sulle pilgu

Täna sain Eesti Vabariigi sünnipäeva eel toreda uudise. Osalesin oma fotodega Kohila valla poolt kuulutatud 100. aastapäevale pühendatud fotokonkursil „Kingin sulle pilgu”. 
Lõpptulemusena ei olnud konkursil osalejaid küll palju, kuid see ei vähenda mu rõõmu selle üle, et kaks minu fotot tunnistati I ja II preemia vääriliseks. :) Suured tänud vallale konkursi korraldamise eest!

I preemia - Varblased end puhastamas

II preemia - Keila jõgi

Tuttpütt

 Vend vihjas ühel päeval, et oli tuttpütti märganud Tagadi pisikesel järvel. Otseloomulikult olin ma valmis vihjet uurima. :)

 Praegusel aastaajal on seal veekogu ääres eriti ilus ja maaliline, 

 kui erksad kevadevärvid vees peegelduvad.

 Veekogu kallas on veidi võsastunud ja järve teisele kaldale saamiseks pidin läbi sääskede poolt vallutatud võsa endale teed murdma.

Õhtupäikesega oli seal ilus.

 Tuttpütti mul seal aga tuvastada ei õnnestunud. Leidsin sõtka   

ja sarvikpüti. Ehk oli seal eelmine päev ka tuttpütt viibinud, mine sa tea ... 

Udune hommik Seli soos

 Pühapäeva varahommikul liikusin Seli raba poole, raba kus ordukatega sügisel rabaööd veetsime. Kohale jõudes oli tugev udu maas, karjääri ääres oli raske teist kallast näha.

 Seekordsele rabaretkele võtsin kaasa Emre, kes samuti päikesetõusust rabas huvitatud oli. Kahjuks oli päike ainus, mida me sel hommikul ei näinud. 

 Kuid ega ei või eriti viriseda. 

 Udu oli see, mida samuti lootsin rabast leida

 ja seda jagus ikka kogu päevaks.

 Raba värvid olid õitsele puhkenud. 

 Ühed teised fotohuvilised, kes enne meid juba rabas olid ja kellega kohtudes veidi lobisesime, 

 väitsid, et värvide poolest oli parim aeg paar nädalat varem, värvid olla hakanud juba luituma.

 Aga see täielik vaikus ... 

 ja raba ilu ... 

 eks need teavad seda tunnet, kes isegi rabades hulguvad.  

 Need hetked, kus ei ole kuulda ühegi auto häält, 

 ega ühegi koera haukumist ... 

 neid hetki ma naudin ... 

 Vaid virmalised on need, mis on suutnud mulle rabast veel suuremat elevust pakkuda. :)

 Sel hommikul oli rabas mõnus, 

 kerge jääkiht laugastel, 

 külmast tahkunud maapind ... 

 Kõik see hakkas mingil hetkel päeval sulama ja mättad muutusid taas pehmeks.

 Sel korral õnnestus mul rabas kohata ka suur-kirjurähni 

 ja männi-käbilindu. 

 Neli tundi rabas möödus meil märkamatult.

Vaatamata sellele, et päikesetõusu me ei näinud, oli põhjust hommikust rahulolu tunda ja nii seadsimegi auto nina kodupoole.

loomaaias

 Tegime ühel nädalavahetusel ka sellesuvise loomaaia ringi. Tean, et on inimesi, kellele ei meeldi loomi vangistuses vaadata ja seetõttu loomaaias ei käi. Ka minule ei meeldi puurid, mis on nii pisikesed et rõhuvad  ja ei lase loomadel vabalt liikuda, samas on siiski palju selles suhtes positiivsemaks muutunud, eriti suurte loomade osas.

Aegajalt on siis tore käia vaatamas neid loomi-linde, keda meie looduses vabalt kolamas ei näe ... :)

See kakk oli sellise unise näoga, et ärge segage teda, tegelikkuses hetk hiljem keerutas juba oma pead suurte silmade välkudes. ;)

 Söök, võrratu söök ... :)

See kakk oli selline kooliaabitsalt maha astunud linnu moega ;)

Sorry, kui nimetan kakuks lindu, kes tegelikkuses niiväga kakk ei olegi, ... ma tõesti ei suuda täna veel neil öökullidel ja kakkudel ja kõrvukrätsadel nii täpselt vahet teha, ... sestap usun, et saate must aru, kui veidi puusse panen. ;)

 Seekord vedas, et isegi leopard oli oma suures klaasaknaga aias liikvel .. tavaliselt peidab ta end kusagil kaugemal ... seekord kõndis ta närviliselt edasi-tagasi ... küllap see publik teiselpool klaasi tüütas teda ;)

 Mulle ei meeldi loomaias pildistada loomi nii, et puuritrellid pildile jäävad, seekord aga tegin erandi. Tiiger lebas nii majesteetlikult seal lavatsil ... justkui poseerides. Kahju vaid et tema puuri vel suurema aia vastu välja vahetatud ei ole ...

 Ja meie loomaaia uus värske tegelane ... üks kahest sel aastal saabunud ninasarvikust.

Elevandid on nüüd tänu vaatetornile külastajatele kättesaadavamaks tehtud st neid on parem silmata ... mida aga ei ütleks pildistamise kohta ...
Jätsin seekord teadlikult välja ahvid, kes selle ühe puu otsas istuvad ning kellest tehtud pildid kõigil loomaaia külastajatel nii sarnased alati on, nagu oleks tegemist topisega seal puu otsas. Veidi muigama pani ka flamingode aed, kus nende hulga visuaalseks suurendamiseks oli sinna aeda pandud üks veidi suurem peegel ...noh ja siis oligi koos peegelpildiga mulje hulga rohkematest lindudest.
Kahju, et ka veelindude aed oli kuidagi linnuvaeseks jäänud, vaid kajakad ujusidki seal toirmismajakese juures ...


Aga loomaaeda tasub külastada ...