Kuvatud on postitused sildiga waterfall. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga waterfall. Kuva kõik postitused

26 juuni 2017

Kohtumine rästikuga

 Ingrid ja Lembit olid Eestis puhkusel ja kuna viimane kord Altjale ma neid kaasa ei kutsunud, otsustasime teha koos veel ühe fototripi. ;) Seekord pakkusin välja Linnamäe elektrijaama, Uitru sääre ja Jägala. Selgus, et nad ei ole neis paikades käinud ja nii saigi plaan pühadeelse lühikese tööpäeva õhtul teoks.
 Linnamäe elektrijaama juures on ilus ... kevadeti õitsevad karukellad, sügisel ja ka kevadel suurvee ajal on elektrijaama juures vete mäng nauditav ... seetõttu soovitangi seda paika ühel neist aastaaegadest külastada.
 Kuna olin seal koos pildistajatega, siis tegevust jagus meile ka praegusel aastaajal.
 Lisaks õitsevatele lilledele leidsin ka ühe sõnajalaõie ... või nii mulle vähemasti tundus ... :)
 Ilm oli ilus, ehkki tuul oli tugev. Neemele jõudes märkasime taevas ühte rulluvat pilve.
 Kulus tükk aega roomamist,  et tuuliselt merelt neid vahutavaid laineid pilti püüda ...
 Uitru säärel on üks vähestest mõnusatest kivistest rannaribadest, mida siinkandis tean.
 Minu poolt korduvalt ära pildistatud, kuid Ingridi ja Lembitu jaoks uus objekt mida pildistada, on see vana lagunev tuletorn. 
 Sääre tipu poole liikudes ajasime lendu 
 noorte kuldnokkade parve, kes rannas vetikaid sõid.
 Tagasi liikudes märkasin korraga
 jalge eest midagi eemalduvat ... palju ei puudunud, et oleksin rästikule astunud ...
 See oli minu jaoks haruldane hetk, kuna olen vaatamata pelgusele ikka neid roomajaid pildistada tahtnud. 
 Seekord oli õnnelik juhus, et mul oli käes kaamera just sobiliku objektiiviga. 
 Nii saingi oma kaadrid.
 Kuna piirasime teda kolmekesi, vaatas rästik meid tükk aega ähvardavalt, et kas meist on temale ohtu ... lõpuks ta tüdines ja roomas vanade kõrkjate kuhila alla ... sellest hetkest edasi jälgisin hoolikalt maapinda, kuhu astuda... ;)
Ja viimane koht, mida vaatasime, oli meie tuntud vaatamisväärsus - Jägala juga ... mis on hetkel küll üsna väikeseks nireks kokku kuivanud ... aga ta on olemas. Tänud Ingrid ja Lembit teile toreda seltskonna ja mõnusa õhtupooliku eest.

16 märts 2015

pildistamise päev

Oli vaja üht pisikest tegelast pildistada ja nii otsustasingi kaks asja ühendada. Kuna väidetavalt on kevadveed vallutanud Jägala joa ning mul juba nädal aega on olnud mõte see oma silmaga üle vaadata, siis sinnapoole auto nina pöörasingi.  
 Jutud pidasid paika ... Jägala juga on tõesti hetkel vaatamisväärsus.
 Mõned kaadrid Jägalal ning liikusime edasi Linnamäe hüdroelektrijaama juurde.
 Ka siin oli vetevoog võimas ning selle voolamisest tekkiv müra kõrvulukustav.
Pildistasin veidike voolavat vett
 ning tegime seal kõrval metsa all ka väikese pildistamise, mille pärast sinna sõitsime.
 Kuna olime juba nii kaugele tulnud, siis käisime ära ka Neeme rannas.
 Õhtu oli kaunis, päikeseline, ... isegi Tallinna teletorn paistis silmapiiril ...
 Mere ääres oli tuul üsna lõikavalt külm, allatuult aga leidsime vaiksema koha kus isegi veidike kehakinnistust sai võtta.
 Tavaliselt ma kividelt nägusid ei otsi, sel õhtul aga jäi see naeratav kivi mulle otse teele ... justkui rõõmustades koos minuga ilusa õhtu üle ...
'Tagasiteel veel väike põige Jägala joa teisele kaldale, kus üks kolmene seltskond otsustas veekardina taha õlut minna jooma ....
 Kas just see koht on see kõige õigem õllejoomise koht ... noh, see jäägu juba teiste otsustada ... 

13 jaanuar 2013

talv Keila Joal

 Taas kord seadsin sammud ... õigemini auto rattad Keila Joa poole veerema ... eelkõige just seetõttu et sügisel jäi see vetemäng seal nägemata, lisaks mõtlesin, et vahepealne sula ilm peaks olema purikate vahele ka veed voolama pannud. 
 Ja ei tulnud pettuda ... ainus mis minu esialgsete plaanidega hästi ei sobinud oli see, et seniks kui joa juurde jõudsin, oli päike vahepeal liiga madalale laskunud ja seetõttu ei saanud ma ka kasutada piltidel päikesekiirte mängu .
 Seetõttu püüdsin statiivilt pika säritamisega vee voolama saada ...
Noh ja lõpetuseks üks üldine panoraamvaade,

06 oktoober 2012

teine katse ...

 Ilmateade lubas ju täielikku vihmast nädalavahetust koos tugevate tuulehoogudega ... tegelikkus oli palju rõõmsam. Päike paistis pilvede vahelt, puud olid kolletama löönud ja nii otsustasin teha uue katse sügise leidmiseks. 
 Kui mõtlesin, mis paik võiks olla praegu piisavalt värviline ja samas pääseb ka vee ligi, siis meenus millegipärast kohe treppoja.
 Aga mulle tundus, et ma seekord siiski leidsin seda sügist, mida otsima läksin ... oli värve, oli vetemängu ... 
 Otseloomulikult on seal vaateid, mida sealkäinud sadu kordi on pildistanud ja nii on ka see kivi seal astangul ilmselgeks tunnusmärgiks, et tegemist on treppojaga.
 Uusi kaadreid on sealt raske leiutada, kui vaid uusi ilmastikuolusid ja erinevaid loodushetki. Minu sealoleku ajal, olgugi et kasutasin polaroidfiltrit, ilmus välja segav päikesevalgus mis muutis joastiku valguse käes eriti mänglevaks, samas muutis valguse nii ebaühtlaseks, tehes pildistamise äärmiselt ebamugavaks ;)
Korraga taipasin, et olen küll treppojal käinud korduvalt, kuid kunagi ei ole ma seda teinud vist sügisel ... ikka on see jäänud kevadiste vete aega ..
 Tagasisõites mõtlesin veel ühe peatuse teha Keila joa juures, aga sealt möödudes nägin busse ja tohutuid rahvahorde, nagu oleks välja kuulutatud lahtiste uste päev ja joa juurde pääsemine oleks tasuta ... igatahes seda kõike silmanud, otsustasin piduri asemel seekord gaasipedaali tallata. ;) 
 Kui hoolsal peremehel saak salve (loe riiulitesse) pandud ning sügisriided välja tuulduma toodud, siis on vist sügis ka lõpuks kätte jõudnud :)

23 aprill 2012

Veed on liikvel ...

 ... ja sellepärast on õige aeg külastada veerohkeid paikasid. Et ma treppojale pole mitmel aastal sattunud, otsustasin seekord treppoja kasuks.
 Seal toimub praegu tõesti silmale nauditav vaatemäng.
 Seega, kui te veel ei tea, kus seda voolavat kevadvett jäädvustada, siis see on selleks õige paik. Samuti on seal vähem rahvast, kui alati ülerahvastatud ja ärapildistatud  Keila ja Jägala joa juures :)