Ingrid ja Lembit olid Eestis puhkusel ja kuna viimane kord Altjale ma neid kaasa ei kutsunud, otsustasime teha koos veel ühe fototripi. ;) Seekord pakkusin välja Linnamäe elektrijaama, Uitru sääre ja Jägala. Selgus, et nad ei ole neis paikades käinud ja nii saigi plaan pühadeelse lühikese tööpäeva õhtul teoks.
Linnamäe elektrijaama juures on ilus ... kevadeti õitsevad karukellad, sügisel ja ka kevadel suurvee ajal on elektrijaama juures vete mäng nauditav ... seetõttu soovitangi seda paika ühel neist aastaaegadest külastada.
Kuna olin seal koos pildistajatega, siis tegevust jagus meile ka praegusel aastaajal.
Lisaks õitsevatele lilledele leidsin ka ühe sõnajalaõie ... või nii mulle vähemasti tundus ... :)
Ilm oli ilus, ehkki tuul oli tugev. Neemele jõudes märkasime taevas ühte rulluvat pilve.
Kulus tükk aega roomamist, et tuuliselt merelt neid vahutavaid laineid pilti püüda ...
Uitru säärel on üks vähestest mõnusatest kivistest rannaribadest, mida siinkandis tean.
Minu poolt korduvalt ära pildistatud, kuid Ingridi ja Lembitu jaoks uus objekt mida pildistada, on see vana lagunev tuletorn.
Sääre tipu poole liikudes ajasime lendu
noorte kuldnokkade parve, kes rannas vetikaid sõid.
Tagasi liikudes märkasin korraga
jalge eest midagi eemalduvat ... palju ei puudunud, et oleksin rästikule astunud ...
See oli minu jaoks haruldane hetk, kuna olen vaatamata pelgusele ikka neid roomajaid pildistada tahtnud.
Seekord oli õnnelik juhus, et mul oli käes kaamera just sobiliku objektiiviga.
Nii saingi oma kaadrid.
Kuna piirasime teda kolmekesi, vaatas rästik meid tükk aega ähvardavalt, et kas meist on temale ohtu ... lõpuks ta tüdines ja roomas vanade kõrkjate kuhila alla ... sellest hetkest edasi jälgisin hoolikalt maapinda, kuhu astuda... ;)
Ja viimane koht, mida vaatasime, oli meie tuntud vaatamisväärsus - Jägala juga ... mis on hetkel küll üsna väikeseks nireks kokku kuivanud ... aga ta on olemas. Tänud Ingrid ja Lembit teile toreda seltskonna ja mõnusa õhtupooliku eest.
