15 mai 2013

Kevadretk Tõstamaa kandis

 Oli kevad ja ordukatel taas kevadmatk plaanis. Seekord kutsus meid siis Silvia pärnumaale liikuma.
 Plaanis oli Tõstamaa kandi valgete laikude kaotamine minu enda jaoks kaardilt.
 Liikusime kuue autoga ja esimese peatuse tegime Audru golfiväljaku juures, kus niinimetatud Audru poldril võis näha nii hanesid kui ka valgepõsk-laglesid. Hiilisime seal veidi ringi kuniks suutsime linnud kuidagi ära peletada ja  nii nad lendu tõusid. 
 Kuna Audrus elavad mul tuttavad, olen seal paaril korral käinud kuid seekord sisenesime kuidagi teistpidi sinna asulasse ja kõik tundus nii võõras ... võibolla oli ka süüdi see, et minu viimane sealviibimine toimus aastaid tagasi.
 Igatahes kui lõpuks Audru poe ees oma 6 masinaga peatusime, suutsime ära kasutada pea kõik need mõned parkimiskohad, mis seal olid ;)
 Edasi Lindi raba, kus ma seni käinud ei olnud. Raba kus laudteed ei ole kuid see puhas männitukk seal raba servas ja raba oivalised värvid ... see oli hetk mida tuli lihtsalt nautida...
 Rabas on minu jaoks alati ilus ... aga see rabaserv suutis mind üllatada positiivselt ...
 Üks kohustuslik pilt männilatvadest ;) ... kohustuslik selles mõttes, et kõigil ju on ... minul seni mitte ühtegi sarnast kaadrit ...
Tsillisime veidi selle Pootsi kiriku juures, kus seltskond hargnes ja vallutas hetkega kiriku ümbruse ... kes pildistas putuka-pornot ;) ... osa lõbutsesid käimlaga, millel ilus klaasaken ... mõned aga tutvusid lihtsalt kiriku ajalooga ... Anne aga oli kõige originaalsem. Selle asemel et kirikuga tutvuda, leidis ta seal ühe tavalise kraavi, mille servas solberdada ;) 
 Maria talu juures helistas mulle korra Silvia ja uuris kas tahame ka hobuseid piltida ... kuna need kaugel asuvad hobused ei näinud nii pildistamis-ahvatlevad välja, siis hõikas kogu autotäis kui üks mees, et ei taha neid piltida. Saime aga edasi liikuma hakata kui paarikümne meetri järel mõtlesime ringi, kuna seal olid hobused pea tee äärde jalutanud ja nii me autokolonnist hetkeks maha jäimegi ...
 Hobused olid sinna koplisse kui copy-pastega kleebitud ... kõik ühes asendis, pead maas kevadist rohtu näksimas. Vaid üks käbedam otsustas meie rõõmuks ka kerge demonstratsioon-galopi teha. Mina muidugi ergutasin teda autoaknast reibaste hüüetega ... :P
 Ilm oli üldiselt ilus, kuid mingil hetkel jõudsime vist merele liialt lähedale, kus külmafront võitles sooja õhumassiga, kattes hetkega kogu ümbruse külma ja rõske udu sisse. 
 Peale peatust mingi ilma tiibadeta tuuliku juures (ma ausõna ei mäleta selle koha nime), olime sunnitud mingi aja pärast taas pidureid talluma ... 
 autovrakk ja 
 Üksik puu udus röövisid me tähelepanu ...
 See udu oli nagu omamoodi õnnistus, tuues päikeselisse ilma veidikene vaheldust sisse. Tavaliselt ma Eestis liikudes läbi autoakna pilte ei tee, kuid istudes kõrvalistmel (olin suutnud osavasti Katrinile rooli üle anda) unustasin ma seda vaatepilti nähes, et esiklaas segab jne ... ja tegin ennastunustavalt mõned kaadrid sõidu pealt ... :)

Tõstamaa on paik kus ma enese teada varem viibinud vist ei ole. Tegime seal ka õhtuse pikniku tarbeks poepeatuse.



Nii ilus väää ... issand kui ilus ... kas tõesti eestimaa ongi nii ilus ... - kajavad mul praegu veel kõrvus Sirje heledahäälsed hüüatused, mida ta sealt vaatlustornist esile tõi ... vihjates ühele viimasel ajal aktuaalsele reklaamile ;)
 Käisime korraks ka mere ääres ära seal vaatlustorni juures kus Kastna tammed olid (kolm vana kapteni-tamme). 
 Mere ääres märkas Anne, et üks luigeparv liigub otse meie suunas. Muidugi olime me kaamerad valmis nendega kohtumiseks ... nad vist märkasid seda ... miks muidu kõige alumisel kaadril ühel luigel kõht lahti läks ;)
 Aga minu jaoks oli esmakordne näha sellist asja et luigeparv lendas otse meie peale ja otse üle meie ... tavaliselt nad ikka pööravad mujale suunda. Tagasi autode poole liikudes märkas keegi nastikut rohus vonklemas ... aga oli ikka pirakas küll. Ei saanud vaid eriti head kaadrit ega midagi ... täiesti huupi kiire tulistamine oli ... ei leidunud ka kedagi, kes oleks ta uueks fotosessiooniks päikese kätte tagasi sikutanud ... ;)

Seekordse pikniku pidasime ja õhtu lõpetasime Sõmeri tuletorni juures. Enne suutsime muidugi ka korraks ära eksida, kuid õnneks seda mitte väga kauaks. Siinkohal teejuht- autojuhile palve ... kui tulevikus autodega liigume, siis püüame ikka ka arvestada, et me ei ole üksi uitamas ... üks pilk tahavaatepeeglisse hoiaks ära paljud segadused... :) Tuletorni külje all leidsime nii kannikesi kui ka karukellasid, mida kõik roomates siis kordamööda jäädvustasid. Mina sattusin muidugi kogu aeg sipelgapessa ... st mitte et seal sipelgapesa oleks olnud, aga ju eelmised roomajad olid nad ärevile ajanud ja nii nad maa seest olid välja meid kaema tulnud ... 

See tuletorn kärssas ...
 Kust poolt ma ka ei hiilinud ikka suitsujutt oli torni kohal ... ju siis tuleroni vahi naine oli panni tulele unustanud ;)
 Seevastu loojang oli mõnus. 
 Ilm oli soe, seltkond mõnus ja päev oli üldiselt tore ... 
 Nii ma püüdsin seal loojangukumas veel õhtuseid lainete poolt vastu kive pekslevaid pritsmeid, 
 venitasin veidi vett ... ja tundsin end niisama mõnusasti, kuniks oli aeg kodupoole vurada. Tänud Sulle Silvia kena päeva eest!

6 kommentaari:

  1. Tänud, et jagasite seda päeva minuga! Ja hea meel, et saite huvitavaid kaadreid!

    VastaKustuta
  2. Luigelend, veepritsmed,karukellad ja majakas - eriti kaunid kaadrid!
    Nastikupilt aga sunnib mind siit kiirelt lahkuma....hea, et ma sinna taha kadakate vahele ei tulnud ;)

    VastaKustuta
  3. Nautisin kõike,mida siin näha oli. Väga head pildid!

    VastaKustuta
  4. Nädal on retkest juba möödas ja pildid on lõpuks sorditud,parandatud riputatud ja kõik mis veel.Lõpuks saab rahulikult ka teiste pilte vaadata.Ja tuleb tõdeda,olgugi et on pilte, mis paljudel kattuvad,on siiski ka palju erinevaid kaadreid ja ka erinevaid näegemusi. Vägev.

    VastaKustuta
  5. Näe, Ilmar tõdes õigesti, käisime küll samas kohas, jäädvustasime ka tihti samu asju, kuid igaühel on olnud oma nägemus. Mõnus oli Sinupoolset varianti vaadata-lugeda ;)

    VastaKustuta