Käisin siis ka mina paraadi vaatamas.
Niikaua kui olen elanud Tallinnas, ei ole ma siiski kordagi sattunud, võibolla ka tahtmatusest, nägema seda paraadi.
Seekord oli ilm imeilus ja kange tahtmine juba hommikul õue minna, nii läksimegi tuttavatega paraadile, olles end eelnevalt varustanud ka ühe lipukesega, millega lehvitada.Kui ma algul mõtlesin, et mida seal ikka pildistada ja teen vaid mõne klõpsu, siis tegelikkuses sattusin nagu ikka hoogu ja jäädvustasin neid kaadreid ikka veidi rohkem kui mõne ...
Oli muidugi tunglemist rahvarohkeimates kohtades, kuid see ei varjutanud selle päeva rõõmu.
Paraadi jälgimiseks võtsime sisse kohad Pärnu maantee ääres Musumäe kõrval. Kurb oli aga vaadata kuidas kolonnid jõudsid meieni vaikides ... ei puhkpillimuusikat, ei rahva hõiskeid ... tõenäoliselt muretseti rohkem selle pärast, et Vabaduse väljakule telekaamerate ette seda melu jätkuks, mõnedsajad meetsid edasi oli küll pealtvaatajaid tee ääres, kuid ei mingit pidulikkust, ega puhkpillimuusikat mis sellise paraadiga kokku käib.
"Näe üks naine on ka seal" ütles meiega kaasas olev laps poolvaljult. Vaikuses aga kostsid ta sõnad selle meeste vahel marssiva naisterahva kõrvu, kes naeratades korra meile pilgu heitis ning edasi marssis. Vaid kaks sõjaväelasate gruppi püüdsid korraks ka rühmalaulu üles võtta kuid seegi vaibus üsna pea ...
Paraadist võttis ka osa kogu meie lennuvägi ... kaks "metsavahti" ning kolm kopterit ... ka nato sõbrad oma lennukitega olid kohal.
Selline ta siis oli, samas nagu rõõmus pidupäev kuid ühtlasi sellise nukra moega paraad. Arvan, et tulevikus jälgin seda taas telerist, et paraadist rõõmsam mulje saada...
