Küüditamise aastapäev

 Mõtlesin kodus tükk aega, kas minna Vabaduse väljakule küüditatute mälestuseks süüdatud küünlaid vaatama ... noh, et kui oled juba korra mõnusasti töölt koju jõudnud, kas siis on ikka tahtmist taas linna sõita selleks. Endal olid kogu aeg silme ees eelmisel aastal ajakirjanduses nähtud pildid tuhandetest küünaldest...

 Noh ja ega midagi, sain laiskusest võitu, võtsin tuttavad kaasa ja varsti me seal olime. 

 Vaatepilt nende küünaldega oli muidugi võimas ... midagi sellist mida iga päev ei näe.

 Seetõttu ei näinud ma ka mingit põhjust kahetsemiseks ... seda enam, et ka mu enda ema 1949. aastal selsamal päeval vaevalt 1 aastasena koos mõned aastad vanema õe, ema ja vanaemaga Siberisse küüditati ...  

Mis veidi meele mõruks tegi ja silma kriipis oli see, et kui seal vabaduse risti kõrval mäel olid riigilipud kõik leina märgiks poolde vardasse lastud, siis veidi kõrgemal uhkeldas linna lipp täies vardas, ehkki see mast oleks võimaldanud ka seda lippu veidi allapoole lasta ... aga ju siis polnud vaja  ... suhtumise küsimus pigem, mitte lohakus, kuna see lipp asub ju pea linnavalitsuse akende all ...

Palju oli seal liikumas ka turiste, kes imetlesid vaatepilti ning jäädvustasid seda oma kaamerate ja mobiilidega. Üks väiksem venekeelne seltskond keskealisi, tõenäoliselt venemaalt tulnud turiste küsis mult, et kas ma räägin vene keelt. Minu jaatuse peale küsisid nad, et mis pidu meil on, et sedasi väljak küünaldega ehitud. Viisin siis neid lühidalt kurssi selle tähtpäevaga ja ka sellega, et see meie jaoks pigem mälestuspäev on , mitte pidu ... igatahes oli tunda, et nende huvi oli siiras. Olin endaga rahul, et vähemasti mõnelegi vene inimesele suutsin edasi anda neid mõõtmeid, kui suurel hulgal eestlasi see teistkordne küüditamine puudutas ... seda ajaloolist seika, mida teiselpool piire eriti mäletada ei taheta ... aga see on siiski meie ajalugu, mida ei tohi unustada.

EV aastapäeva paraad

 Käisin siis ka mina paraadi vaatamas. 

 Niikaua kui olen elanud Tallinnas, ei ole ma siiski kordagi sattunud, võibolla ka tahtmatusest, nägema seda paraadi.

 Seekord oli ilm imeilus ja kange tahtmine juba hommikul õue minna, nii läksimegi tuttavatega paraadile, olles end eelnevalt varustanud ka ühe lipukesega, millega lehvitada.

Kui ma algul mõtlesin, et mida seal ikka pildistada ja teen vaid mõne klõpsu, siis tegelikkuses sattusin nagu ikka hoogu ja jäädvustasin neid kaadreid ikka veidi rohkem kui mõne ...

 Tore oli näha ilusa nii ilusa ilma kui ka pidupäeva tõttu rõõmustavaid inimesi.  Üllatav minule oli see, kuidas paraadiks valmistuvad soomukid ning sõjatehnika oli ummistanud nii viru kui ka harju tänava.
Oli muidugi tunglemist rahvarohkeimates kohtades, kuid see ei varjutanud selle päeva rõõmu.

 Paraadi jälgimiseks võtsime sisse kohad Pärnu maantee ääres Musumäe kõrval. Kurb oli aga vaadata kuidas kolonnid jõudsid meieni vaikides ... ei puhkpillimuusikat, ei rahva hõiskeid ... tõenäoliselt muretseti rohkem selle pärast, et Vabaduse väljakule telekaamerate ette seda melu jätkuks, mõnedsajad meetsid edasi oli küll pealtvaatajaid tee ääres, kuid ei mingit pidulikkust, ega puhkpillimuusikat mis sellise paraadiga kokku käib. 

 "Näe üks naine on ka seal" ütles meiega kaasas olev laps poolvaljult. Vaikuses aga kostsid ta sõnad selle meeste vahel marssiva naisterahva kõrvu, kes naeratades korra meile pilgu heitis ning edasi marssis. Vaid kaks sõjaväelasate gruppi püüdsid korraks ka rühmalaulu üles võtta kuid seegi vaibus üsna pea ... 

 Paraadist võttis ka osa kogu meie lennuvägi ... kaks "metsavahti" ning kolm kopterit ... ka nato sõbrad oma lennukitega olid kohal.

 Selline ta siis oli, samas nagu rõõmus pidupäev kuid ühtlasi sellise nukra moega paraad. Arvan, et tulevikus jälgin seda taas telerist, et paraadist rõõmsam mulje saada...

Ahhaa keskuses

 Käisin Tallinna Ahhaa keskuses ühe lapse sünnipäevapidu pildistamas. Lapsevanemad jäid piltidega rahule ning üllatuseks ei olnudki keskuses nii igav kui ootasin. Kuna olin seal kord varem käinud, ootasin väljapaneku kordumist, tegelikult kordusid vaid paar püsieksponaati. Samas oli üles seatud muusikale ja helidele pühendatud näitus, kus oli võimalik nii lastel kui täiskasvanutel endale tegevust leida. Ülemisel pildil peegellabürint, alumisel mingi kui õieti mäletan siis mingi raualahus või mis iganes. Igatahes magnetpinda vedelikule ligemale vajutades, hakkas vedelik rauaosakeste mõjul sedasi turritama :)

 Ma ei oodanud sellest keskuses sünnipäevast eriti midagi, mõtlesin et teen soovitud pildistamise ära ja kogu lugu, tegelikult olid päris toredad kolm tundi, mis seal veetsin. Kõige muu hulgas said lapsed proovida ise ka šokolaadi valmistada. Olen kindel, et Tartu keskus on kindlasti kordades põnevam, kuid vahest harva ei ole ka Tallinna Ahhaa keskuses paha viibida.

Tallinnas

 Pühapäeval toimus Xdream - seiklusspordi üritus ja seekord toimus see esimest korda Tallinna linnas. Kuna mul oli seal tuttavaid, kes osalesid, käisin ka ise linnas seda vaatamas.

Päev oli ilus ja nii sai liigutud ka veidi vanalinnas, peamine vaatemäng toimus minu jaoks siiski Vabaduse väljakul.