Nurme mõis

 Kui olime sarvikpütiga hüvasti jätnud, tegime Ringaga veel tiiru oma kuldkingade juures läbi. Õitsemiseni läheb aega veel mitu nädalat. Põikasime sisse ka Nurme mõisa juurde, õigemini mõisa varemete. Mõisa väravad on uhked säilinud ... või on neid taastatud, seda ma ei tea, igatahes head näevad välja.

 Mõisast endast on aga järel vaid seinad ja varemad ... tore paik uurimiseks, ;)

 mõisa enda hiilgust võib aga aimata vaid väravate järgi.

 Päike polnud veel täielikult looja läinud ja nii käisime Ringaga ära ka Alema looduskaitsealal. 

Orhideed veel ei õitsenud ja nii saime nautida vaid toomingate õiteilu. Sellega lugesime selle õhtupooliku lõpetatuks. Kodupoole sõites võisin vaid ohata, et sain taas hulga kaadreid, mida peab keegi korrastama hakkama ... :) ;)

Virmalised Järveotsa järve ääres

 Sel korral ruttasin virmalisi pldistama Ringa ja Emre'ga. 

 Olime hilje peale jäänud, sestap tabasid esimesed virmalised meid alles poole tee peal.

 Esimene sahmakas kätte saanud, ruttasime edasi Järveotsa järve poole.

 Lootsime seekord peegeldusi saada ja seda me ka saime.

 Jäädvustasin nii viltuseid puid

 kui ka pilvetupsude peegeldusi veel. 

 Korraks mõtlesime asukohta vahetada kuid poolel teel mõtlesime ümber .. .ei olnud loota paremat kohta sellest järvest, nii naasesime ajaks, mil uus sahmakas virmalisi ilmus. Vale objektiivi kasutamisest on see pilt isegi veidi ebaterav saanud.

Aga üldiselt oli mõnus ja tuulevaikne õhtu. Tänud Ringa ja Emre teile seltskonna eest.