1.mai - töörahva püha

 1.mai oli nii ilus ilm, et seda päeva oli lausa patt kodus maha molutada.

 Nii võtsimegi sihiks väikese seltskonnaga külastada Valgejärve matkarada.

 Minu jaoks oli see teistkordne, minu kaaslaste jaoks aga esmakordne külastus.

 Ilm oli ilus päikeseline, rajal rahvast piisvalt ning päike mängis mõnusasti rabavees.

 Hea uudis on see, et lähiajal hakkab vist rabaraja uuendamine, kuna talvel on veetud raja kõrvale hulganisti laudmaterjali uue laudtee jaoks

 Viskasime pilgu tornist ka Valgejärvele

 Ning siirdusime edasi metsavaheteele. 

 See on tõeliselt mõnus ja turvaline matkarada liikumiseks ka lastega.

 Sipelgapesad metsa all, läbi sirguvate puude paistev päike, värske õhk ... mida veel tahta ...

 Kui meiega kaasas olev laps metsas lippas ning korraks valjemat häält tegi, sai ta noomida, et mis sa karjud, ega sa kodus ei ole ... hmm, kodus räägitakse vastupidist juttu ... kus see laps siis lõppude lõpuks karjuma peab? :)

 Vahepeal andsid meid ümbritseva männid ruumi kõrguvatele kaskedele.

 Sooja on vaatamata hilisele kevadele piisavalt olnud. Puud ei olnud veel lehtes, metsa all õitses aga juba näsiniin. 

 Lisaks sinililledele olid ka ülased oma õienupud avanud.

 Et parkla juures asuva Järveotsa järve juures oli mingi suurem laulupidu vist ... noh rahvast oli nii tihkelt, siis jäi planeeritud piknik seal ära ja nii otsisime omale selle kevade esimeseks grilliks uut paika. Väike nõupidamine telefoni teel Ringaga, ning liikusime pikniku tarvis hoopis Ruila kanti ühe karjääri juurde, mis sobis oma veesilma tõttu oivaliselt meile kergeks grilliks.

 Käisime küll ka Riisiperes vestidega lambaid piilumas kuid neist nunnukatest teen eraldi kande.

 Kuniks grill suitses, roomasin veidi järve ääres ning vahtisin mingi aja ka konnadega tõtt. 

Oli tore kosutav puhkepäev.

Kuna laupäeval paksu uduga hommikul ei olnud mul mahti pildistamisele mõelda, siis otsustasin pühapäeval hea ilma korral selle tasa teha ja sügisest hommikuudu pildistada. Olin mina siis platsis ... sedapuhku Pääsküla rabas, mille uut laudrada ma veel katsetanud ei olnud. Pean mainima, et kuna olen varem mitmes rabas käinud, siis pettusin üsna kohe selles rabas. Kuid pettumus möödus kui lõpuks tõdesin, et olgugi et see raba ei ole visuaalselt eriti atraktiivne, on sinna siiski suudetud rajada korralikud laudteed ja ka korralik vaatetorn, kus pered koos lastegagi julgevad minna ...sedavõrd turvaline tundus see. Samuti taipasin, et matkasin pühapäeva kohta üsna vara hommikul ilma suurema seltskonnata matkarajal ja seda otse linna servas ... ja seda oli meeldiv aduda.
Raba on küll üsna risus - kunagises tulekahjus põlenud ja murdunud puud risti-rästi igal pool vedelemas, kuid sellegipoolest on seal matkaraja ääres kenad kased, saab nautida matkamist ning värskes õhus viibimist.

Üleeile oli siis ilus päev, mil otsustasime õhtul pimedas taas minna ööpilte tegema ...
Ilm oli küll selge ja karge, kuid päevane soe õhk ja öine jahedus panid siiski mere kohal õhu värelema, seetõttu oli raske teravust kätte saada. Aga siin on siis saak ....