Nädala eest, kui nädalavahetusel oli ilus ilm, siis käidi mulle välja idee, et läheme kusagile loodusesse. No kuhu minna? Olin just eelmisel päeval autole kalli pesu teinud ... ei hakka ju kohe kruusateedele minema autot määrima ;) ... nii pakkusingi välja idee minna Oandu Looduskeskuse matkarajale. Sinna on hea juurdepääs mööda asfaltteed ja viimasest sealkäigust jäi mulle mällu mõte, et tahan sinna kunagi tagasi minna.
Matkarada oli mõnus ... kohtasime ka teisi loodussõpru ... karu ja põtra ei kohanud ... ;)
Selgus, et mu matkakaaslased ei ole kunagi käinud ei Oandul ega ka Altja kalurikülas. Nii võtsimegi suuna paadikuuride juurde .. noh, et lihtsalt see paik ära näha. Keha mõtlesime kinnitada peale pisikest arutelu Vergi sadamas. Kohale jõudes selgus, et see paik on juba talveunne vajunud. Nii olimegi varsti tagasi Altja kõrtsis. Minu viimne külastus aastaid tagasi oli mind selle koha osas umbusklikuks muutnud ... ja ega ma pettuma ei pidanud. Minu mulje sellest paigast ei paranenud ... ruum ise on muidugi ilus ja hubane, .. toidu kvaliteedi osas peaks aga midagi ette võtma ... niivõrd kõikuv on see. Kui kukeseenesupp oli hea maitsnud, siis minu valitud kana rosmariini ja küüslauguga oli täiesti vale valik. Mitte, et selline praad ei võiks nauditav olla ... selles kõrtsis ei olnud kana mitte maitsestatud rosmariini ja muude vürtsidega, vaid kana maitse oli täielikult tapetud rosmariiniga .. mulje oli, nagu sööks tärpentiini ja lõhnaõliga maitsestatud "mingit asja" ... ühesõnaga ma sundisin end vägisi seda sööma ... ja mitte et ma oleksin taas pirtsutanud ... andsin ka teistele seda hõrgutist maitsta ... tulemuseks olid vaid grimmassid ... Loodus on aga sealkandis ilus ja väärib külastamist. :)
