22 jaanuar 2016

Teel Jõgevamaalt Tallinna

 Hommikul enne Võidiverest lahkumist tegime hoovi peal ühe ringi, et talve jäädvustada ... 
 Naljakad tegelased oleme ... justkui selle mitmetunnise kodutee peal me talve ei näegi ... aga sellised me juba oleme ... kui võimalik püsti seista, siis meie roomame, kui võimalik ringi minna, siis paneme meie ikka otse ... kõike teeme omamoodi ;)
 Laiuse ordulinnnuse varemeid olen seni vaid teiste piltidelt näinud, justkui boonusena tuli meie lahkumise eel päike pilvede vahelt piiluma. 
 Teekond Kuremaa tuuliku juurde oli põnev ... kord kumas päike läbi pilvede, 
 siis aga sattusime Laiuse aleviku juures talve-võlumaale, 
 kus härmaehteis puud kahel pool teed reas seisid. 
 Päike kadus hetkeks, mil hõbedametsa juurde sattusime ... see hõbedane sära hallis lumises päevas,  
 seda oleks külmale ilmale vaatamata nautima jäänudki ... aga oli vaja edasi liikuda ... 
 Kuremaa tuulik on selle kandi üks enim pildistatud objekte vast ... ei saanud meiegi niisama mööduda. :)
 Ilm muutus sel päeval kiiresti ... lumesadu
 asendus päikesepaistega.
 Jõgevamaa külm ilu asendus paksu lumega ... pean nentima, et selle talve eripäraks on see, et külmapealinna ümbrus ei ole nii lumerohke kui Põhja-Eesti.
 Jõudsime Jänedale, kus vaated jõele nõudsid pisikest peatust.
 Päike oli juba madalale laskunud ja nii ei lubanud ma Karinil ja Ringal seda vaadet nii kaua nautida kui nad soovinuks ;) ...
 tahtsin enne päikese loojumist veel vaateid püüda.
 Ühel hetkel märkas Ringa tee ääres Aavoja ojakest. Nad nimetavad seda küll jõeks, aga selle koha peal, kus meie seda nägime, meenutas ta pigem oja.
 Viimane võimalus päikesel enda võimu näidata, 
ning otsas see päev oligi ... oli ilus päev. Tänud Ringa ja Karin seltskonna eest. :)

2 kommentaari:

  1. Vapustav talv, mis sellise ilu annab. On olnud, mida imetleda ja nautisin mina ka. palju väga ilusaid kaadreid. See üksik puu, tuulik ning kumav päike olid minu vaieldamatud lemmikud.

    VastaKustuta