Teel Jõgevamaalt Tallinna

 Hommikul enne Võidiverest lahkumist tegime hoovi peal ühe ringi, et talve jäädvustada ... 

 Naljakad tegelased oleme ... justkui selle mitmetunnise kodutee peal me talve ei näegi ... aga sellised me juba oleme ... kui võimalik püsti seista, siis meie roomame, kui võimalik ringi minna, siis paneme meie ikka otse ... kõike teeme omamoodi ;)

 Laiuse ordulinnnuse varemeid olen seni vaid teiste piltidelt näinud, justkui boonusena tuli meie lahkumise eel päike pilvede vahelt piiluma. 

 Teekond Kuremaa tuuliku juurde oli põnev ... kord kumas päike läbi pilvede, 

 siis aga sattusime Laiuse aleviku juures talve-võlumaale, 

 kus härmaehteis puud kahel pool teed reas seisid. 

 Päike kadus hetkeks, mil hõbedametsa juurde sattusime ... see hõbedane sära hallis lumises päevas,  

 seda oleks külmale ilmale vaatamata nautima jäänudki ... aga oli vaja edasi liikuda ... 

 Kuremaa tuulik on selle kandi üks enim pildistatud objekte vast ... ei saanud meiegi niisama mööduda. :)

 Ilm muutus sel päeval kiiresti ... lumesadu

 asendus päikesepaistega.

 Jõgevamaa külm ilu asendus paksu lumega ... pean nentima, et selle talve eripäraks on see, et külmapealinna ümbrus ei ole nii lumerohke kui Põhja-Eesti.

 Jõudsime Jänedale, kus vaated jõele nõudsid pisikest peatust.

 Päike oli juba madalale laskunud ja nii ei lubanud ma Karinil ja Ringal seda vaadet nii kaua nautida kui nad soovinuks ;) ...

 tahtsin enne päikese loojumist veel vaateid püüda.

 Ühel hetkel märkas Ringa tee ääres Aavoja ojakest. Nad nimetavad seda küll jõeks, aga selle koha peal, kus meie seda nägime, meenutas ta pigem oja.

 Viimane võimalus päikesel enda võimu näidata, 

ning otsas see päev oligi ... oli ilus päev. Tänud Ringa ja Karin seltskonna eest. :)

Teekond Jõgevamaale

 Laupäeval oli ilm piisavalt külm, et udu tekitada.

 Juba teel Jõgevamaale märkasime udust välja piiluvaid puid.

 Mingil hetkel nägime metsa servas ka kitsi lume alt süüa otsimas.

 Olid ninapidi lumes ja aegaajal kuulatasid ümbrust uurides.

 Nägime ka kahes kohas leevikese parvesid, kes norisid enda jäädvustamist. Minul muidugi ei ole ühtegi leevikesepilti. Olin autoroolis ning vajaliku objektiiviga kaamera kaelas ootamas, ... kui samal hetkel, mil parv auto ees maapinnal maandus, helises telefon ... Katrin uuris kuhu me nii kauaks jääme ... kuramus ... sinna nahka läksidki mu leevikese pildid. Olime Ringa ja Kariniga teel Katrini ja Aivari juubelile. Nad said kahepeale kokku .... uiiii kui vanaks, mul keel ei paindu seda isegi mitte välja ütlema .. :) 

Õhtuks oli mul oma ülesanne ... pidin jäädvustama fotonurgas kõiki pidulisi, kes selleks soovi avaldasid ... koer Tipa oli neist parim modell, tema ei veiderdanud ... poseeris kannatlikult ... :)

Jääaja keskus ja Elistvere loomapark

 Jääaja keskus Saadjärve ääres Äksi alevikus on muuseum, kuhu ma senini ei olnud sattunud.

 Olin küll näinud pilte mammutitest, lõvidest ja hirvedest, mis topistena seal välja olid pandud.

 Nüüd oli mul võimalus see viga parandada.

 Pean tunnistama, et muuseum on väärt külastamist.

 Seal leidub kõigile midagi põnevat ja ühtlasi saab ka ühtteist harivat kõrva taha panna.

 Soovitan teil endal seda kõike vaatama minna. Usun, et te ei kahetse. :)

 Edasi mõtlesime topiste juurest elusloomade juurde liikuda.

 Selleks andis võimaluse Elistvere loomapark. Ka see paik oli minu jaoks senini vaid valge laik Eestimaa kaardil.

Olgugi et puurides, on nende seal eksponeeritud loomade elupaik siiski parem kui enamusel loomaaias. See on paik, mida samuti soovitan külastada, kui on sooviks oma silmaga ära näha nii karu kui põder ... ilvese nägemiseks peab rohkem õnne olema või külastama seda kohta kevadel, kui puud veel lehtes ei ole ...  :)