Kõlab nagu veits naljakalt -mugavusmatk ja mäed ka veel ... siin Eestis?Mugavusmatkaks nimetasid korraldajad selle matka just seetõttu, et tegeminst ei olnud sportlikku laadi ekstreem-treeningüritusega läbi jõgede ja padrikute (nagu tavaliselt nende jooksjatega on), vaid seekord oligi plaanis selline tsill-üritus ... jalutuskäik niisama looduses ja kel on, see võttis kaasa ka kaamera ... täpselt mulle sobilik ettevõtmine ... :)
Paunküla mägede matkarada jääb Paunküla veehoidla juurest teisele poole tartu maanteed.
Tegemist siis väga künkliku pinnavormiga (mille pärast neid mägedeks kutsutaksegi), kus liivaseljandikud vahelduvad nende vahel laiuvate väikesemate ja suuremate järvedega.
Rada ise on väga mõnus ja üpriski turvaline. Enamuses lookleb metsa vahel ... tähistatud, ka väikesed jupid laudrada on maha pandud ... ühesõnaga mõnus paik, kuhu ka lastega pääseb ligi ... noh, lisaks künkast üles-alla käimine on hea koormus südamelihastele ;)
Esimese kerge hingetõmbe pausi tegime vist Mustjärve ääres. "Vist" seetõttu, et neid järvekesi on seal palju ja nende järjekorda oli paras kunsttükk meeles pidada :)
Ilm oli ilus, kohati tuulevaikuses päikese käes isegi lämbe. Järvepeegeldused olid pilkupüüdvad.
Pisikese tiirutamise peale läbi rabase maastiku, läbi võsa, sissepõikega ka Punamäe järve juurde jõudsime lõpuks laudtee teise otsa, kust käisime ära ka Rähkjärve juures, mis minule seostub eelkõge vesiroosidega.
Praegusel kevadisel ajal ei olnud vesiroosidest peale lehtede midagi näha, kuid oma viimasel külastuskäigul selle järve äärde mäletan, kuidas järve pind oli kaetud õitsvate vesiroosidega ... sinna vahele veel mõned veelinnud loojanguvalguses ja vaatepilt oli lummav ... aga noh, see oli vaid meenutus viimasest korrast ;)
Konnakullesed olid omale kodu leidnud vesrooside lehteda peal.
Lisaks küüvitsale (sorry matkakaaslastele, kellele ma esitlesin seda teadmatusest hanevitsa pähe) ja sookailule, mis oma õiekobaraid juba pungitas, õitses seal ka üks taim, mida ma olen rabades näinud, kuid kelle nime ma ei suuda praegu koju ajada.
Ehk keegi teab aidata ja lisab nime kommentaaridesse, et saaksin ka ise targemaks. :)
Tegemist siis õisikuga, kus õied paiknevad ümber varre, noh võrdlusesks võiks tuua nagu kastani õisik ... üksikud õied aga on lähedalt vaadates ilusad, kaetud narmastega ... ühesõnaga pilkupüüdvad ...Tuvastatud - Ubaleht :)
Matkarada mööda liikudes möödusime ka Lindjärvest, millele ligi oli raske pääseda ... nägime seda vaid läbi võsa ning liikusime kaksjärvede juurde. Üle tee langenud rinnakõrgusele puule oli keegi naljatilk selge sõnumi jätnud ;)
Väike Kaksjärv on mulle ka varem netist silma jäänud just piltidega sellest puudegrupi
peegeldusest. 
ja viimane peatuspunkt oli Suur Kaksjärve ääres, kus ka ujumiseks pisike palkidest sillake. Seal juures on ka RMK poolt rajatud lõkkeplats, koos kõige sinna juurde kuuluvaga (laud, kemmerg jne). Meid kegelt üllatas muidugi see, et üks seltskond oli sinna järve äärde tulnud autoga, ehkki need liivased metsarajad on autoga peaegu läbimatud ... aga ju see on siis nende arusaam looduses liikumisest.
Mida lõpetuseks võin öelda ... minge võimalusel ka ise seda matkarada läbima ... see on tõesti nauditav kogemus ... ja mis peamine, ei ole nii külastajatest ülekoormatud kui meie tuntumad rabarajad ... :)
