Vesiroosid

 Ühel päeval sattusime geopeituse aaret jahtides Jaanusega Vaheru järve äärde, 

 kus ka varem olime sõpradega korduvalt pikniku pidamas ning grillimas käinud.

 Imeilus vesirooside õitsemise aeg oli kätte saabunud. Kuna mul sellel päeval kaamera oli koju jäänud, sest ei olnud plaanis eriti pildistamisega tegeleda, siis jäid mul ka kõik kaadrid tegemata.

Kogu õhtu kripeldas see mälestus neist vesiroosidest ja kuna mul oli parasjagu puhkus, siis sõitsin järgmisel päeval uuesti neidsamu kaadreid püüdma ... aga on ikka ilu, mis silma paitab. :)

kevade esimene grill

Kellegil tuli mõte korraldada viimasel möödunud nädalavahetusel selle kevade esimene grillimine.
Mõtlesime asukoha üle, mis mõtlesime, kuid lõpuks maandusime siiski oma väikese seltskonnaga taas Vaheru väikese järve ääres. Hea ja kindel koht.

Kaasas oli uus modell - noor terjerikutsikas Dexter. Kuniks ühed liha grillisid ning teised koeraga mängisid, püüdsin mina olukorda kasutada ja püüda pildile oma selle kevade esimesed sinililled.

Mingil hetkel avastasin, et mitte kaugel meie autodest on metsa all üks üksik valge õis.
Kummaline koht ülase jaoks ...mõtlesin ...  seetõttu  läksin seda uurima. Selgus, et nägin oma silmaga elu esimest valget sinilille

Peale grillimist tegime ühe pisikese jalutuskäigu ka suure järve äärde.

Ilm oli kaunis ja kahju koju veel minna. Nii käisime ära ka Keila Joal.

Väikesed poosid veel Dexterilt.

Türisalu panga juures üks  kiire peatus, kuna pilk jäi peatuma laevale, mis seal kusagil udus hõljus ja nii see kena nädalavahetus läbi oligi ...

Käisime ühel õhtupoolikul grillimas Vaheru järve ääres, kus varemgi oleme käinud. Selle paiga võlu on just see, et kuna tegemist on väikese rabajärvega keset metsa, mida enamus inimesi ei ole enda jaoks veel avastanud, siis seetõttu ei satu sinna minnes kunagi ka kedagi teist kohtama. On küll erandeid, kuid õnneks siiski mitte sageli. Seekord võttis järv meid vastu täies õiteilus. Neid puhkenud vesiroosi õisi oli sellel väikesel järvel tõesti sadu. Tekkis mõte, et kui selline kasvutempo jätkub (eelmine aasta ma ei märganud sellist massilist vesirooside õitsemist), siis aasta-kahe järel on järv vesiroosidest umbe kasvanud :) Veekogu ääres grillimise kõige suurem nuhtlus on sellel aasta need sääsed. Õnneks aitas seekord meid sääsetõrjevahend Diffusil (tasuta reklaam), mis on offist meeldivama lõhnaga ja tõrjub ka sääski efektiivsemalt. Iseasi kui tervislik ta inimesele on, seda ei ole suutnud välja selgitada, aga minu jaoks on praegu olulisem tema kaitsevõime, kuna sääsed on tõesti putukad, kes sellel aastal elada ei lase ...
Grillimise vahelduseks õnnestus ka kiile pildistada, kes lahkelt olid nõus poseerima.