Õmma raba

Laupäeval oli ilm ilus ja päikeseline. Nii tekkiski ootamatu mõte, teel Haapsalu, käia vahepeal läbi ka mõnest rabast.

Meenus kohe Õmma raba, kus ma veel käinud ei ole. Rabasse pääs ei olegi nii kerge kui võis arvata. Ühtegi teeviita, erinevalt Marimetsa raba teeviidast, seal ei leidu. Pöörasime kahest teeotsast sisse ja alles see Ristile ligem teeots viis meid üsna õiges suunas. Keset metsa asuva tõkkepuu juures peatusime ja nii meie pisike jalgsimatk algas. Mööda kruusateed kuni turbaväljadeni ja siis oli vaja üle turvavälja saada. Meie valisime minnes selle kraavi vasema kalda, kuna oli kartus, et üle turbavälja jalutades jääme lõksu ja meil ei õnnestu üle tagumise kuivenduskraavi pääseda. Tegelikult hiljem selgus, et võib ka minna otse üle turbavälja, sest seal tagumise kraavi ületamiseks on olemas täiesti mingi silla moodi asi.

Kohe turvavälja taga oligi laudtee algus, mis nägi välja üsna väeti ja väsinud.

Kui laudtee alguse ~20 meetrit sai veel kuiva jalaga läbida, siis edasi läks asi vesisemaks. Lagunev laudtee vajus kohati astudes vee alla ja selge oli, et kuiva jalaga sealt läbi me ei saa. Et meil puudusid igasugused matkaks vajalikud riided - jalatsid, siis võtsime end paljajalu. Raba pinnavesi ei olnud üldsegi nii külm, kui ma ette kujutasin. Paljajalu paterdades saime üsna kiirelt edasi ... :)

Rabatorn, milleni jõudmiseks ei ole üldse vaja väga pikka maad läbida, asub ~650 meetri kaugusel (võin vahemaaga ka pisut eksida).

Torn näeb välja päris tugev palkehitis, mille kolmel korrusel oleks ehk isegi ööbimine mõeldav. On olemas kuivkäimla, ujumiskoht ... üldiselt jäi ikkagi mulje, et see ei ole siiski parim koht ööbimiseks, kui minna ööbima meie ordukatega ... just juurdepääsu mõttes ... ka hommikuudu pildistamiseks on paremaid kohti. Torni ümbrus on veidi risustatud - mingid veepaakide plastjäätmed, prügikuhilad onnis, kasutatud preservatiiv onni taga ... ;)  jne ... Õnneks on olukord palju parem, kui eelnevalt internetist kirjeldusi lugedes arvasin. Paljajalu on seal täiesti võimalik liikuda.

Pildistasin mõned kaadrid  

ja otsisime ka Geopeituse aaret, mis seal tornis/torni juures peaks asuma, kuid see jäigi meil sel korral leidamata.

Liikusin ka rabjärve kallastel...

Hästi mõnus rahulik koht, kus peale meie teisi inimesi ei olnud ...

Teel tagasi  lippas ka üks kits risti üle meie tee nii kiiresti, et mul ei olnud aega isegi mitte pildistamiseks reageerida. :)

Meenus ka kusagilt kuuldud info, et selles rabas filmiti kunagi Lenfilmi "Baskerville'ide koer" stseene.

Kruusateel, teel tagasi auto juurde, nägime nastikut teed ületamas. Mingil, hetkel, kui olin sellest oksast ülemisel pildil möödunud, hüüatas keegi - rästik! Otseloomulikult sundis see hõige mu sammu lõpetama lennuka hüppega ... ;) Lisan siia ka lingi pisikesele videoklipile sest rästikust. :)

Mida ma lõpetuseks võin selle raba kohta öelda ... minge, käige ja vaadake seda raba, kui teile meeldib metsikuvõitu raba, kus rahvahordid ei kipu loodust varjutama ... sest vaatamata rabaonnile ei usu ma, et seda teed seal palju käiakse ... ilu aga seal jagub küllaga. Kui aga tahate pääseda sinna puhtalt ja kuiva jalga, siis tasuks kindlasti ka ilusa kuiva ilmaga kummikud kaasa võtta :)