12 mai 2015

Õmma raba

Laupäeval oli ilm ilus ja päikeseline. Nii tekkiski ootamatu mõte, teel Haapsalu, käia vahepeal läbi ka mõnest rabast.
Meenus kohe Õmma raba, kus ma veel käinud ei ole. Rabasse pääs ei olegi nii kerge kui võis arvata. Ühtegi teeviita, erinevalt Marimetsa raba teeviidast, seal ei leidu. Pöörasime kahest teeotsast sisse ja alles see Ristile ligem teeots viis meid üsna õiges suunas. Keset metsa asuva tõkkepuu juures peatusime ja nii meie pisike jalgsimatk algas. Mööda kruusateed kuni turbaväljadeni ja siis oli vaja üle turvavälja saada. Meie valisime minnes selle kraavi vasema kalda, kuna oli kartus, et üle turbavälja jalutades jääme lõksu ja meil ei õnnestu üle tagumise kuivenduskraavi pääseda. Tegelikult hiljem selgus, et võib ka minna otse üle turbavälja, sest seal tagumise kraavi ületamiseks on olemas täiesti mingi silla moodi asi.
Kohe turvavälja taga oligi laudtee algus, mis nägi välja üsna väeti ja väsinud.
Kui laudtee alguse ~20 meetrit sai veel kuiva jalaga läbida, siis edasi läks asi vesisemaks. Lagunev laudtee vajus kohati astudes vee alla ja selge oli, et kuiva jalaga sealt läbi me ei saa. Et meil puudusid igasugused matkaks vajalikud riided - jalatsid, siis võtsime end paljajalu. Raba pinnavesi ei olnud üldsegi nii külm, kui ma ette kujutasin. Paljajalu paterdades saime üsna kiirelt edasi ... :)

Rabatorn, milleni jõudmiseks ei ole üldse vaja väga pikka maad läbida, asub ~650 meetri kaugusel (võin vahemaaga ka pisut eksida).
Torn näeb välja päris tugev palkehitis, mille kolmel korrusel oleks ehk isegi ööbimine mõeldav. On olemas kuivkäimla, ujumiskoht ... üldiselt jäi ikkagi mulje, et see ei ole siiski parim koht ööbimiseks, kui minna ööbima meie ordukatega ... just juurdepääsu mõttes ... ka hommikuudu pildistamiseks on paremaid kohti. Torni ümbrus on veidi risustatud - mingid veepaakide plastjäätmed, prügikuhilad onnis, kasutatud preservatiiv onni taga ... ;)  jne ... Õnneks on olukord palju parem, kui eelnevalt internetist kirjeldusi lugedes arvasin. Paljajalu on seal täiesti võimalik liikuda.
Pildistasin mõned kaadrid  
ja otsisime ka Geopeituse aaret, mis seal tornis/torni juures peaks asuma, kuid see jäigi meil sel korral leidamata.
Liikusin ka rabjärve kallastel...
Hästi mõnus rahulik koht, kus peale meie teisi inimesi ei olnud ...
Teel tagasi  lippas ka üks kits risti üle meie tee nii kiiresti, et mul ei olnud aega isegi mitte pildistamiseks reageerida. :)
Meenus ka kusagilt kuuldud info, et selles rabas filmiti kunagi Lenfilmi "Baskerville'ide koer" stseene.
Kruusateel, teel tagasi auto juurde, nägime nastikut teed ületamas. Mingil, hetkel, kui olin sellest oksast ülemisel pildil möödunud, hüüatas keegi - rästik! Otseloomulikult sundis see hõige mu sammu lõpetama lennuka hüppega ... ;) Lisan siia ka lingi pisikesele videoklipile sest rästikust. :)
Mida ma lõpetuseks võin selle raba kohta öelda ... minge, käige ja vaadake seda raba, kui teile meeldib metsikuvõitu raba, kus rahvahordid ei kipu loodust varjutama ... sest vaatamata rabaonnile ei usu ma, et seda teed seal palju käiakse ... ilu aga seal jagub küllaga. Kui aga tahate pääseda sinna puhtalt ja kuiva jalga, siis tasuks kindlasti ka ilusa kuiva ilmaga kummikud kaasa võtta :)

10 kommentaari:

  1. Tegelikult on nii, et kui turbaväljad/maardla on tootmisala, ehk tööstusala, siis seal viibimine saab toimuda ainult haldajaga kokkuleppel ja tema loal, kuna see ala on tuleohutust silmas pidades läbikäijatele suletud. Selletõttu on ka teed tõkkepuudega suletud. Aunadest, väljade ja kraavide seisukorrast ma järeldan, et see ei ole lihtsalt seisma jäänud ja kasutuseta maardla ;)
    Tootja on saanud need alad omale rendile ja maksab üsna jõhkrat tasu ning ka kogutud turvas ei ole väheväärtuslik toodang. Sestap ma soovitaks selle "valdkonna" hästi selgeks teha ja vältida võimalikke negatiivseid elamusi nii loodushuvilisele kui ka tootjale :)

    Raba ise tundub kena tõesti. Kindlasti tuleks leida konkreetselt sinna viiv teeots, et seda ilu nautida :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nõus, ma ei tahtnudki propageerida üle turbaväljade käimist ja ka meie ise läksime mööda seda kraavi äärt, kus puud ja madalad rabataimed kasvavad. Turbaväljale viitasin seetõttu, et laudtee algab otse selle turbavälja nurga tagant ja ka eelnevalt lugedes viiteid netist, saime kinnitust, et rabarada peaks algama turbaväljade tagant :). Meie ise kasutasime õige koha leidsmiseks GPS koordinaate ;) Turbaväljad paistsid tõesti olevat kasutuses, kuna seal eemal võis silmata mõningast tehnikat. Samas tõkkepuu koos tule tegemise keelu märgiga ja veidi maad edasi eramaa silt ei piira ju läbipääsu rabasse päevasel ajal ning varsti ka loojangu saabudes, kui omanik ei tule sind otseselt ära ajama ... noh ja miks nad peaksidki viisakalt looduses liikujaid sealt eemale peletama ... eriti kui seda rabaonni hooldab ja reklaamib RMK, ... mingit muud moodi turbaväljadest möödumata sinna laudteele aga ei saa ... Olen nõus Su kirjutisega, et alati peab arvestama looduses liikudes lisaks loodusele ka omanike soovide ja huvidega ... need põhireeglid tuleks tõesti igal looduses käijal endale selgeks teha, nagu ka need lihtsalt viisakusreeglid, et kui jõuad rabasse prügi viia (paberipraht, ginipurgid jne), siis jõuad need ka tühjadena rabast välja tuua. Mingeid spetsiifilisi valdkondasid aga ei peaks tavaline looduses liikuja küll väga peenelt tudeerima, kui see teema teda just isiklikult ei huvita ... :)

      Kustuta
  2. Lavassaares on samasugune turbaväljade värk, kus me käisime omanikuga koos eelmisel suvel! Need väljad, kust turvast kaevandatakse on ikka avarad ja omamoodi igav/põnevad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda nad on, ... põnevad inimestele kes sellisesse paika varem pole sattunud. :)

      Kustuta
  3. :) Mina oma kommentaariga avaldasingi nö Töösturi seisukoha ;) Meie oma tõkkepuudega anname selge signaali, et edasi ei ole avalik ala :) kuna ka meie maardlatega külgnevad RMK Loodusõpperadadega rabad. Neil on kõigil oma ligipääsud, usun, et ka Õmma'l :)
    Eraisikuna kasutatakse ju tõkkepuid samal eesmärgil - Võõras, ära tule!
    Aktiiv ja tootmishooajal on kuiv turvas väga tuleohtlik ning väiksemagi tuule korral võib üks pahaaimamatu ja ettekavatsematu eksimus kaasa tuua palju pahandust, seetõttu on kõigi närvikava huvides parem, kui tööstusaladel ei matkataks :)
    Kraavid maardlate ümber on mitme eesmärgiga. Kuivendus, takistus, tuletõke jne.

    Aastaid tagasi, kui ma turbatoormisega kaasnevatest riskidest teadlik ei olnud, ei osanud ma ka tegelikult hinnata, mis kõik kaasneda võib minu heatahtliku ja süütu kohalolekuga-läbikäiguga, nüüd olen teadlikum ja matkajana ma siiralt ei sooviks kõikvõimalike tagajärgedega kokku puutuda - on tervislikum :D

    Aga rabad lummavad mindki ja nendes hulkumisi ma lõpetada ei ole plaaninud, ega plaani :) Seal on liiga palju seda, mis silmale pai teeb :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lugesin Su kirjutist ja kõik need ohud on õiged, millele Sa viitad. Tuleoht neist on üks suurimaid turbamaastikel ... Vaid üks tähelepanek on mul siiski nn töösturitele ja ka omanikele ... tõkkepuu tee peal tähendab minu jaoks pigem seda, et siit edasi autoga liiklemine ei ole lubatud ... kuna selle tõkkepuu juures puudusid igasugused sildid et eraomand või ära tule, siis arvan, et sel teel oligi arvestatud looduse nautlejatega, kuna see on tõesti kõige otsesem tee sinna rabasse ... ja ma kahtlen, et sinna muud juurdepääsuteed on. Kui omanik paneb üles sildi eramaa, siis ka see ei pane mind reeglina tagasi pöörduma. Kui see turbatööstur oleks pannud sinna sildi, firma nimega ja kontaktidega, kuhu soovi korral pöörduda, siis oleksin mõtlema jäänud, et kas on ikka turvaline edasi minna. On ju küllalt omanikke, kes viisakalt oma eramaa sildi juurde lisavad ka kontakti kuhu vajadusel pöörduda või kust lisainfot saab ... siin ma arvan, et ei olnudki plaanis kogu liiklust kinni panna. Pigem hoiti ära, et transpordiga sinna turbaväljade juurde ei sõidetaks ja sellest ohust saan ma juba aru. :) Muideks meie lahkudes tuli sinna veel üks matkapaar, kes samuti viisakalt jätsid oma auto tõkkepuu taha ja matkasid tubaväljadest mööda rabasse ... küll aga kohtasin ma seal paaris kohas ühemõttelisi tule tegemist keelavaid silte ja see on arusaadav ka mulle :)

      Kustuta
    2. See pole nii must-valge ;)
      Ma ei hakka siinkohal lahti seletama maaomandit jms.

      Ma esitan ainult mõne küsimuse: Kas kellegi erahoovi, mis on piiratud tõkkepuuga jalutataks samadel tingimustel? Või nt raudteele? Suletud tõkkepuu on siiski alale sisenemispiiranguks.
      Mina eraisikuna ei lähe sellest piirangust edasi. Ning kui puuduvad ka alale sisenemiseks kooskõlastamise võimalusele viitavad kontaktid, siis kohe kindlasti mitte :) See on juba eriti selge viide, et sellest piirangust edasiminekut ei peaks toimuma. Aga inimesed on erinevad, selles pole kahtlust.
      Sealses olukorras ma juhinduks asjaolust, kas tõkkepuu vahetus läheduses on ka loodusraja kaart ja liikumisjuhend (mis pigem on igal RMK loodusrajal alguses olemas). Samuti parkimisplats ja muu, mis matkaja kohalolekut tervitaks. Kui seda pole, siis minul oleks kahtlus, kas ma olen ikka õiges kohas ;) See on nüüd minu, kui tavakodaniku, seisukoht :)

      Elulisi näiteid tootja kogemustest ma siinkohal ridadesse panema ei hakka, aga lühidalt ütlen, sellise teguviisi tagajärgedega kokkupuutudes võib matkaja omal pikaks ajaks tõmme kuhugi taas minna kaduda ;)
      Siltide puudumiste kohta väidan vaid, et arvestatud on pigem sellega, et inimesed mõistavad üheselt, et piirang on piirang ja aktsepteerivad seda. :)

      Mõnusaid matku!

      Kustuta
    3. Tead, Sa ei saa nii üks-ühele öelda, et tõkkepuu metsa vahel on piirang ja otsima peab loodusraja kaarti. Saan aru, et püüad turbatöötlejaid kaitsta, samas on Õmma raba RMK poolt soovitatud kohtade juures ja seal tõesti ei ole mingeid viiteid üleval. Isegi RMK soovitab orienteeruda koordinaatide järgi. See, et turbatöötlejad ei suuda metsade keskel ühele - kahele tee otsale panna hoiatust, mis keelab sõna-sõnaliselt turba väljadel liikumise, see on nende mure, ... maksku nad siis oma maalapi pealt palju tahes. Viide raudtee tõkkepuust ei ole siinkohal kohane .. tean palju asulaid, kus on raudtee ületuskohtadel tõkkepuud (näiteks Kohila alev) ja tõesti transport jääb tõkkepuu taha pidama, mitte aga jalakäijad .. ja seda ei nõua ka neilt ükski seadus, tuleb vaid hoolikas olla.... seda peenet roostes raudtoru üle tee, mis pealegi ei olnud lukustatud, ma ei loe jalakäijale piiranguks ... Ei ole vaja jätta muljet, et kusagil looduses on sellepärast keelatud liikuda, et keegi on pannud mingi toru üle tee .. .samast loogikast lähtudes ei tohiks ka ranna ääres jalutada, kui keegi on sinna oma aia ette ehitanud, ehkki seadus käsib rannaääre liikumiseks vaba hoida... ma ei taha vaielda turbaväljade teemal, mida ma ei valda, küll aga ei taha ma, et jääks kõlama mõte, et ma käisin kusagil keelatud alal. Turbaväljad ei ole keelatud alad kui puuduvad sellekohased viited ... jah, kaine mõistusega inimesena ma ei kipu seal suitsetama ja kindlasti püüan ma igasugustest masinatest jne eemale hoida, ja neid mitte häirida ... http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/nova-puhkeala/omma-raba-metsaonn.

      Kustuta
  4. "Aastaid tagasi, kui ma turbatoormisega kaasnevatest riskidest teadlik ei olnud, ei osanud ma ka tegelikult hinnata, mis kõik kaasneda võib minu heatahtliku ja süütu kohalolekuga-läbikäiguga, nüüd olen teadlikum ja matkajana ma siiralt ei sooviks kõikvõimalike tagajärgedega kokku puutuda - on tervislikum :D" Sellisest mõtte lõpust loen mina juba välja ähvarduse looduses liikujale. Aga jah mingi üksik siltideta tõkkepuu ei peataks mindki. Vabalt võin ka läbi metsa ilma tõkkepuud nägemata sinna sattuda. Kui nii kiivalt tahetakse rahvast eemal hoida, siis on välja mõeldud selline kaval asjandus nagu aed.

    VastaKustuta
  5. 1/3 nähtust on silmade ees, 2/3 silmade taga.

    VastaKustuta