Kristiina oli Eestisse "käima" tulnud ja nii mõtlesimegi Raidoga ta taas Eestimaa loodusesse viia.
Seekordseks valikuks sai Viru raba.
Kuna rabas on uuendatud nii laudtee kui ka vaatetorn, siis teadsin, et sellest paigast on saanud populaarne sihtkoht.
Sellist rahvaste rännet ning autode hulka, mida nägime parkla juures, ei osanud aga ka mina oodata.
Sõitsime seetõttu edasi tagumise parkla juurde, kus veidi vähem autosid oli.
Raba tundus populaarne olevat mitte vaid turistidele ja loodusesõpradele,
seal oli ka perekondi koerte ja lastega, üks pere oli nõuks võtnud lisaks lapsele, keda nad kordamööda kukil vedasid, ka suure-suure mänguauto ...
mina küll ei näinud seal küll kohta, kus sellise autoga mängida aga ju nemad teadsid siis paremini ... :)
Sattusime rabasse minema üsna hilja, kiskus juba rabasse minnes hämaraks,
seda kentsakam oli kohata inimesi, kes vastu pimedat, kui meie rabast väljusime, ikka sinna veel läksid ...
Küllap neil oli vaja oma kilomeetrid kusagil ära marssida ja valisid selleks siis raba ... on ju pop esmaspäeval tööle minnes ütleda, et käisin nädalavahetusel rabas. ;)
Raba oli küll oma sügisvärvid enamuses kaotanud, sellegipoolest tegin mõned kaadrid.
Ma ei ole selles rabas mitu aastat käinud ja arvan ka, et päris vabatahtlikult ma sinna taas mitu aastat vast ei lähe ... aga noh, never say never... ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar