23 aprill 2014

Soomaa rabades

Katrinil oli idee minna Soomaa rabadesse matkama ... ja seda Suurel Reedel.
Plaan olemas ja nii me saimegi Katrini, Aivari ja Kariniga külastuskeskuse juures kokku. Esimene käik viis meid soojenduseks kohe sealsamas kõrval asuvale 1,8 km-le Koprarajale.

No on need koprad seal aga lammutanud. Muidugi on seal palju ka koristamata metsaalust, mis on täis risti-põiki maha kukkunud puid.







Meie teine matk viis meid  Riisa rabasse, mis on küll minu poolt kahel korral varem läbitud, kuid siiski olen valmis rabades korduvalt matkama. See 5 km pikkune laudtee on päris korralikuks tehtud. Seal on ka lühem ring, mis on tehtud piisavalt lai ja turvaline, ka ratastooliga liikumiseks. Kohe tekkis ka mõte, et seal tuleks nüüd välja laenutada veel pisikesi elektrikärusid, milles istudes ja gaasipedaali tallates võib lihtsalt mööda rada sõita ja pildistada, ... veidi võiks servad veel kõrgemaks laudteel teha ja siis poleks rohkem muret ;)
Riisa rabasse sattusime samaaegselt Looduse Omnibussi seltskonnaga. 
Õnneks olid nad veidi varem rajale läinud ja nii suutsimegi pisikesi pildi-peatuseid tehes neile veidi eest äramineku ruumi jätta...
Peale Riisa raba mõtlesime Jõesuu kõrtsis ühe kerge lõunasöögi võtta.
Käisime ka Jõesuu rippsillal, mis kuulub Eestimaa pikimate hulka ning on omanäoline seetõttu, et ei õõtsu mitte niivõrd üles-alla kui kõrvale.
Kuna teised polnud kunagi käinud Tori põrgus, siis vaatasime möödaminnes ka selle ära.
Edasi liikusime Hüpassaare rabasse.
Lõpuks jõudsin ka rappa, kus ma varem pole kunagi veel käinud. 
Veidi tegi meele mõrudaks üks seltskond, kes oli otsustanud valjuhäälselt lärmates rappa jooma minna...
Aga raba ise on tore.
Ühel järjekordsel peatusehetkel ühe rabajärve ääres külastas meid mudatilder, kes oli niivõrd julge, et sammus mööda veepiir otse minu suunas. Karin laenas mulle peale paari kaadri tegemist oma 400-st toru (siinkohal minu tänud talle). Kui olin mitu seeriat tulistanud ja lind ikka järjest ligemale sammus, otsustas Karin sekkuda ja mõtles ka veel paar kaadrit pildistada. Vaatamata minu ettevaatlikule objektiivi tagastamisele suutsime linnu kaugemale ära peletada ...
Rabast välja saanuna liikumine Suure-Jaanisse, kus käisime poes, nautisime vaateid ning jätsime lõpuks hüvasti, kust igaüks oma kodupoole liikuma hakkas.

Lisan siia lõppu siis mõned kaadrid ka Suure-Jaanist.
Oli väsitav kuid tore päev.

2 kommentaari:

  1. Noh on küll kahju et tulla ei saand! Aga rabad on ju kogu aja ja küll jõuan ka mina taas neisse sukelduda! Muidugi Hüpassaares oleksin kohe näidanud kus mis ja kuhu .... :)

    VastaKustuta
  2. Kahju jah, aga küllap meil veel neid ühiseid trippe tuleb :)

    VastaKustuta