Laupäeval peale lillede pildistamist liikusin kodupoole tagasi mööda keerulist trajektoori. Otsustasin taastutvuda selle Kohila küljega, mida omal ajal väga hästi tundsin.
Siinsamas kivi taga oli veel peale sovhoosikorra lagunemist tükil ajal suur telliskivihoone - sovhoosi kontor, mida kasutati eri otstarbel, kuniks ühel heal päeval keegi ta lihtsalt maha põletas ... Leidsin netist ka ühe Marko Kivimäe poolt tehtud kaadri äsjapõlenud kontorihoonest.
Sovhoos oli minu nooruspõlvega seotud paljus ka seetõttu, et mu vanemad töötasid mõlemad seal ja ka ise sai suvel käidud sovhoosis oma taskuraha teenimas ...
Raudteesild (me kutsuime seda susla-sillaks), mida mööda omal ajal suslad Kohila Paberivabrikusse toorainet vedasid ning mida mööda ka valmis paberirulle üle suure Nõukogude Liidu laiali transporditi... Tol ajal oli sild muidugi suletud väravatega, mis tabalukuga lukustati ... aga kas üks lukk tol ajal siis lapsi pidas ... ahei, ikka roniti nii üle väravate kui ka upitati end väljastpoolt sillakäsipuusid teisele poole väravaid ... vabriku territoorium oli ju oivaline seiklemise ala. Kui sillast üle ei õnnestunud saada, siis olid seal kõrval üle jõe ka keskküttetorud, mis aitasid meil ikka jõge ületada...
Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat, mis koliti vist 2006 aastal pealinnast ära Kohilasse, sai peale uude asukohta toomist vaid lühikest aega toimida, kui pidi majandusraskuste tõttu oma uksed sulgema ... Peale seda kui lätlased ta ära ostsid, on mingil määral tootmine Kohila Vineer nime all taaskäivitunud ning uhke on vaadata neid suuri palgivirnasid, mida aegajalt niisutitega kastetakse ...
Vanad sovhoosi sigalad, mis siin laiusid, on tänaseks kadunud ning asendunud võsastunud platsiga ... ainus hoone mis sest säilinud on, on see alajaam või miski muu sarnane rajatis. Peale sigala sulgemist mingi aja pärast müüdi kõik puurid ja muud metalldetailid vanaraua pähe, eemdaldati uksed-aknad ... ja mingil hetkel võeti maha ka need allesjäänud ohtlikuks muutunud varemed. Mäletan veel, kuidas mõnedel suvedel taskuraha nimel käisime neid uksi, aknaid ja ka ventilatsilõõre üle värvimas ...
Vana karjalauda kaalumaja, millest traktorid, autod läbi sõitsid ning kus neid siis kaaluti, on tänaseks saanud uue hingamise ...hoone sai uue omaniku, kes vana kaalumaja omale elumajaks ümber ehitas.
Niipalju siis heietamisest selleks korraks ... peale tuttavate paikade külastamist võtsin juba suuna ühele metsavaheteele, kust kruusatee viib Kurtnasse ja Tagaidisse. Minu pilku riivas mingil hetkel keset seda kevadist rohelust wc pott, mis tee äärde maha oli tõstetud. Kuna äsja olid just koristustalgud Teeme ära, siis seda enam kriipis see vaatepilt silma. Lisaks wc potile oli sinna juurde pandud veel kraanikauss, tolmuimeja ja ka mitmed kasutatud rehvid ... :(
Edasi aga püüdsin vaid kaadreid, mis õhtu eel silma paitasid. :)
Oli tore päev...
Vaatan, et sealkandis on vähemalt püütud neid vanu, kasutuseta ja lagunevaid hooneid maha lammutada. Ikkagi parem kui kõledad varemed, ei riiva niipalju silma.
VastaKustutaKuna minu jaoks on Kohila tundmatu kant, siis oli päris huvitav lugeda ja vaadata ;) Enim meeldis muidugi see esimene pilt oma vahva vana autoga :)