28 august 2016

Wilson Fix'ga rabas

 Nädal tagasi mõtlesime minna hulkuma Paukjärve juurde matkaradadele. Ilm oli ilus ja võtsime koera Fixu kaasa. Kui Aegviidu tee pealt ära metsa vahele pöörasime, andis Waze meile teada, et ees on ummikud ja kohalejõudmise aeg seetõttu viibib? Mis ummikud? Metsas? Veidi edasi sõites saime aru jah, et oleme justkui laulupeole jõudnud. Tee ääred olid täis seeneliste-marjuliste autosid. Parklasse jõudes sattusime peale vist mingile Elisa üritusele ... igatahes parklas väga ruumi ei olnud. 
 Seadsime end ikkagi matkarajale.
 Ajal, mil Sirli metsas korilast mängis, püüdsime meie Raidoga kuidagi aega sisustada.
 Mina üritasin siis Fixuga tema elu esimest pildisessiooni läbi viia, Raido püüdis üritust toetada.
 Eks temas seda modelliverd ju on, aga sellist veidi isepäise modelli ... 
 Kui mina ütlen, et vaata kaamerasse, pöörab tema pea ära, 
 Palun ma poseerida ja paigal uhkelt seista, hakkab tema oma asju ajama ... 
 Tööta siis sellistega. ;)
 Vaatamata sellele sain ma oma kaadrid tehtud ja eks meil oli seal metsa all ka lõbus. ;)
 Olles omadega Paukjärve äärde jõudnud, ei saanud ma vastu panna soovile minna kasvõi korrakski Suru rappa ... nii agiteerisingi teisigi endaga kaasa tulema, kasvõi natukeseks ajaks. 
Raba on raba ja siin polnud minu jaoks midagi uut ja üllatavat...
 Ühel hetkel käis plartsatus ja koer, kes seni mööda laudteed jooksis, plartsatas rabavette... esimene asi oli ehmatus, kuna me ei teadnud, kuidas ta seal ujudes hakkama saab ... aga paistis et talle hakkas seal meeldima ... oli soe ilm ja rabavesi piisavalt soe veel ... nii ta käiski mitmeid kordi veel raja kõrval pläterdamas. :)
 Sain seal järvede vahel oma esimesed kaunid vaated kätte
ja kuna olime matkast juba parasjagu vässud, otsustasime auto poole liikuda. 
 Tee ääres kanarbikupuhmas veel üks poose ja siis Raido poolt suunatud otseteel läbi metsa suutsin jalad märjaks saada. Edasi polnud enam mõtet end hoida ... lirtsuvate jalatsitega marssisin läbi mitmest lombist. :)
 Oli mõnus päev seal matkarajal ... ehkki rahvast oleks võinud ju vähem olla, aga ega me ei saa ka kätt ette neile panna ... 
Päeva lõpetasime tagasiteel Ave Nahkuri kunstikohvikus. Soovitan soojalt!

4 kommentaari: