09 juuni 2015

Mõisatuur 3




Ühel nädalavahetusel tegime Ainiga taas ühe järjekordse mõisatuuri avastamaks nii säilinud, hävinemas kui ka juba hävinenud mõisasid. Alustasime Valtu mõisast. Ajaloolisi pilte vaadates tundub, et see on kunagi üks uhke mõisahoone olnud, täna on sellest säilinud kahjuks vaid külghäärberid. Täielikult hävinenud peahoone asemele on aga ehitatud kolhoosiaegne korterelamu.





Silmailu pakkus lisaks külghoonetele vaid park ja sinetav meelespea välu ...
Valtu mõisast mitte väga kaugel tegime ka sissepõike Valtu kõrvalmõisa - Hertu mõisa juurde, mida täna, peale taastamist, kasutatakse korterelamuna.
Edasi olimegi Kehtna mõisa juures, mis mööda sõites on alati oma ilusa välimusega silma hakanud.
Pean tunnistama, et park on küll kena, kuid kogu komplekt kokku tekitas ligidalt vaadatuna minus pisikese pettumuse. Mitte et tal midagi viga oleks, aga see mõisa esine ise jne ... ei oskagi seletada ... ootasin vist midagi enamat ... aga potentsiaali seal on  :)
Lisaks saab mõisa pargis vaadata 1933. aastal Konstantin Pätsi poolt istutatud tamme. Oma tamme on sinna parki istutanud ka Lennart Meri, kuid Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese poolt istutatud tammesid ei hakanud mulle silma ...

Lelle mõis asus veidi ootamatu koha peal. Oleksin varem pakkunud, et Lelle mõis võiks asuda kusagil Lelle asulas, Rapla-Türi tee ääres. Tegelikkuses ei asu Mõis isegi mitte Lelle surnuaia ligi, vaid veel mitu kilomeetrit Eidapere poole sõites. 
Märgata on, et mõisas keegi elab ja seda vaikselt taastatakse, praegu on efektseim vaade aga mõisa otsaseina poolt vaadatuna. :)

Teel Eidaperesse nautisime loodust
ja vaateid.
Eidapere mõisa kasutatakse täna vist rohkem ürituste läbiviimise kohana ... hoone on ilusate suurte akendega, kuid kuna sisse sinna me ei pääsenud, siis ei avaldanud see mulle eriti muljet ...
Teel Võidula mõisa juurde möödusime ka Mukri (Mukre) rabast, nii otsustasin oma silmaga üle vaadata rabatorni seisukorra.
Nagu eelinfo ajakirjandusest rääkis, nii oligi rabatorni jalg peaaegu  täielikult läbi mädanenud ja rabatorn ohtlikuks muutunud.
Kuna Mukri raba on siiski üks väga ilus raba, ...ka minu parimad rabapildid on siin tehtud, ... siis loodan tõesti, et rabatorn kiiresti taastatakse, ... eriti kuna see raba jääb ka Oandu-Ikla matkateele. 
Nagu viimasel ajal järjest sagedamini juhtub, nii ka sel korral sai Ain rabast välja vedada õllepudeleid ja gini purke ... nn. "loodussõbrad" on vist järjest enam hakanud looduses liikuma, eeldades, et iga nende rabakülastuse järel järgneb neile seltskond koristajaid neid ümmardama ... :(
Käisin ise Võidula mõisas koos ordukatega ja tol korral avaldas kogu see küla mulle muljet, nii mõtlesingi seda mõisa ka Ainile näidata. 
Kel huvi mõisade vastu, tasub kindasti sellele hoonele pilk peale visata. :)
Ja nii jõudsimegi selle tripi kaugeima mõisa - Vändra mõisa juurde, õigem oleks vist küll öelda Vana-Vändra mõisa magasiaida juurde, kuna mõisahoone ise pidi mingite allikate järgi varemetes olema.
Oligi aeg suund tagasi Kohila peale võtta, aga nüüd juba läbi Järvakandi.
Järvakandis on mulle korduvalt silma jäänud see miniatuurne kirik keset alevit. 
Seekord oli võimalus ka seda ligemalt uurida.
Näitasin Ainile ka Järvakandi vana mahajäetud väliujulat, kus kunagi ise ujuma õppisin ;) ... see vaatepilt on endiselt nii sürr, et sinna tasub ikka ja jälle tagasi minna. :)
Järvakandi mõis ei asu samuti mitte Järvakandi alevis, vaid ~13 km eemal metsa vahel.
Pildid kunagisest mõisa väljanägemisest annavad samuti aimu selle mõisa suurusest.
Täna mõisa ja kabeli juures vastu vaatavad varemed lubavad oletada, et see mõis on kahjuks unustusse vajumas ...

Viimane mõis mida vaatama läksime 
oli Raikküla mõis ... justkui tundes ette, et nädal hiljem võidab Eesti Superstaari saate Raikkülast pärit Jüri Pootsmann. :)
Mõis on küll lagunenud, kuid osaliselt taastatud trepi käsipuud ja muud pisiparandused annavad lootust, et see mõis kunagi täielikult taastatakse.

Mõisahoone juurde kuuluva ait-kuivati'ga lõpetangi seekordse mõisatuuri. :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar