26 märts 2015

Märtsiküüditamine

 25. märtsil 1949 algas Eestis massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Venemaale Siberisse.
Teiste hulgas viidi loomavagunites Venemaale ka minu aasta vanune ema, koos tema kolme aastase õe, ema ja vanaemaga ...
 Teadaolevalt oli noorim ümberasustatu vaid 3 päeva vanune ning vanim 95 aastane. 
 Käisin ka mina vaatamas Vabaduse väljakul küünalde süütamist. 
 Võrreldes kaks aastat tagasi toimunud üritusega, kus samuti käisin, oli eileõhtuse ürituse korraldus nirum. 
 Eelinfo järgi pidi küünalde süütamine algama kell 18, tegelikkuses olid kell 19 alles väga vähesed küünlad süüdatud. Küllap oli siin mitmeid objektiivseid põhjuseid lisaks tuulele, mis ei lasknud küünlaid korralikult süüdata.
 Sellele vaatamata liikusin seal veidi ringi oma kaameraga, 
 püüdes ka endale jäädvustada mõned hetked.
 Hiljem kodus uudistest pilte vaadates jäid mulle silma pildid Tartust, kus kõik see küünalde süütamine ilusam välja paistis.
 Korralduse poolest meeldis mulle see, et seekord oli linnavalitsuse ekraanil samuti kolmes keeles info selle päeva kohta. Mäletan kahe aasta vanust üritust, kus turistidele pidin seletama, mille puhul neid küünlaid seal põletatakse ...
See on päev, mida peabki igaaastaselt meenutama, mälestamaks neid, kes koju kunagi ei naasnud ...

2 kommentaari: