Mõisatuur 2 algas siis järgmisel nädalavahetusel Salutaguse mõisa juures ... meie üllatuseks oli sellest lammutustööst järele jäänud vaid kivihunnik.
Järgmine peatus Angerja mõisa juures, nimetatud ka kui linnus.
Sellest mõisast oli ka võsastunud metsatukas järele jäänud vaid varemed.
Kuna meil ei õnnestunud Pahkla mõisa varemeid üles leida, siis valisime järgmiseks mõisaks Oru mõisa, mida mingil ajal kasutati koolimajana, täna aga on seal end sisse seadnud kirikla.
Mõisa kõrvalt võsast leidsime ühe vana lagunenud osmiku, mis kõigi tunnuste järgi oli vist kunagi pritsumaja.
Kuna plaanisime Kohilasse tagasi sõita Kaiu mõisa kaudu, siis võtsime suuna Habaja mõisale.
Habaja mõis oli taas üks tore vana puitehitis, milliseid eri asulate kõdurajoonides leidub palju. Selline parasjagu laokil hoone, kuhu läbi katkiste uste õnnestus sisse hiilida. :)
Tundus olevat kohalike hulgas hinnatud peopaik, kust ei puudunud ka oma suitsunurk. ;)
Mõisa ühest ruumist leidsime vana tapeedi alt välja paistmas suisa ajalehe kuupäevaga 25. märts 1931.
Tee ääres põllul märkasime sookure paari askeldamas, kuid kuna mul puudus vajalik objektiiv, siis midagi korralikku kaadrisse mul ei õnnestunud saada.
Kuimetsa mõis on renoveeritud korralikuks rahvamajaks. Tore vaadata, kui mõni vana ajalooline hoone on uuele elule ärganud.
Kaiu mõis Vana-Kaius kõrgus uhkelt künka otsas, kuid ümbritsetud aiaga kus igalpool hoiatavad eramaa sildid. Õnneks oli tagaküljes üks värav ilma hoiatuseta lahti ja nii õnnestus meil ka seal hoovil käia. Mõis ise on muidugi armetus seisukorras ...
Üldse hakkas meile tunduma, et Eestimaa on nii mõisasid täis pikitud, et selleks kulub vist väga palju aega ja tegemist, et kõik need läbi käia. Paljalt oma kodu ümbruses oli neid vist igasse asulasse jagunud. Kui ei ole päris mõis, siis on karjamõis, või linnus-mõis, või niisama jahimõis ...
Siin märkasimegi ootamatult tee peal Karitsa karjamõisa juurde. Tegime peatuse ja uurisime veidi tee ääres silti, mis kirjeldas koha ajalugu.
Kõige magusama pala jätsime lõppu. Hõreda mõis on uhke ja suurejooneline mõis. Kui tema praegused omanikud ta kunagi taastavad, siis on see üks suurepärane pärl, mida tasub külastada, et oma silmaga kaeda. Ka praegu on ta vaatamist väärt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar