05 august 2013

Veterahva needus

Käisin Kohilas vaatamas vabaõhu muusikali Veterahva needus. Tegemist siis muusikaliga, mille idee ja süzee on sündinud grupiloomingune ning kus mängisid Kohila oma inimesed. 
Pole vist saladus enam, et Kohilas on viljakas kultuuripinnas ja nii etendatigi teist aastat järjest seda muusikali (mõlemal aastal vaid 4 etendust).
 Etendus toimus vabas õhus silla käärus, kus publik istus silla ja jõe vahelisel alal, samas etendus toimus teisel pool jõge sageli üheaegselt mitmes erinevas kohas... kogu aeg oli kusagilt midagi jälgida. 
 Etenduses oli kõike - oli mustlasi ja näkke, oli vetehaldjaid ning ka vana säga oli ise kohal. ;)
 Muusikalis astus publiku ette ligi 100 inimest, selles mõttes oli väga võimas üritus, ... eriti kui võtta arvesse, et osalejad tegid seda kõike oma vabast tahtest st mingit tasu nad oma esinemise eest ei saanud.
Kui eelmisel aastal astus esinejate hulgas üles ka Birgit Õigemeel, siis tänavu oli ta omale objektiivsetel põhjustel asendaja saanud.
Etenduse sisu oli küll veidike lihtsakoeline, kuid kui arvestada sellega, et tegmist siiski kogupere muusikaliga, siis eks nii pidi ta olemagi, et ka lastele see midagi pakuks. 
 Oli maagiat, eriefekte, võimas valgustus, ka väga hea helikvaliteet ... kõik mida vaja üheks mõnusaks etenduseks.

Et me olime omale istumisaluse kaasa võtnud, mitte ei lootnud kohalikele pinkidele, siis oli meil võimalus suisa esiritta minna etendust nautima. :)














Ma ei hakka siinkohal kogu etendust ümber jutustama, kuid lühidalt kokkuvõttes oli lugu sellest, kuidas mustlaspoiss ei tahtnud endale naiseks mustlastüdrukut, kellega teda paari taheti panna vaid talle meeldis vetehaldjas. Vetehaldjat aga taheti paari panna vana sägaga.... noh ja siis kõik need sekeldused kogu selle loo ümber :)
Aga oli uhke vaadata küll, kui mustlased üle künka hobustega tulid, see kõik toimus ju ehtsate hobustega ... 
 Noh ja siis nad seal oma laagri otse jõe ääres üles seadsid  ning lõid vahepeal ka tantsu oma laiasid seelikuid keerutades.... efektne. 
 Usun, et kindasti oli ka päevane etendus vaatamist väärt, aga õhtune etendus, kus värviliste prozektorite valgus ja tuleefektid eriti silma paistsid,  oli kindasti enam vaatamist väärt...
 Etendus sai otsa headuse võiduga, nagu ikka see on korralikes muinasjuttudes...
 Tänu heale ilmale ja mõnusale etendusele oli see õhtu tore, sõltumata sellest, et koju alles peale südaööd jõudsin ... 




3 kommentaari:

  1. Selline vahva suvine nauding! Tänud jagamast!

    VastaKustuta
  2. Võta heaks :) Tegin praegu enda jaoks ebameeldiva avastuse ... blogger keskkond, kes on alati laadinud üles pilte korraliku kvaliteediga, on hakanud ka kvaliteedi arvelt koonerdama. Pildid puhta udused. Selleks et normaalse teravusega pilte näha, peab need nüüd suurelt avama :(

    VastaKustuta
  3. Ilus kokkuvõte! Kindel see, et efektsem oli hilisem etendus, aga asi iseenesest oli ju väga tore!

    VastaKustuta