Käisin Tallinna lahe peal purjetamas ... ja seda põhjusel, et üks purjetajate seltskond soovis saada mult pilte nii enda tegemistest, purjekast ja kõigest muust, mis mulle silma jääb ...
Et kokkulepitud ajal purjekas veel lennusadama juures randunud ei olnud, siis oli meil aega veidi sadamamuulil uitamiseks.
Pollar - uus sõna mille selgeks saime selle ülemise kollase jublaka kohta ülemisel pildil ;)
Lõpuks saabus ka oodatud purjekas ... purjepaat on äkki paadiomanikke solvav väljend ... ega ma ei teagi, kuidas seda purjekaklassi õieti nimetada, aga see pole vast ka oluline meile - "maarottidele" ...
Üldiselt jäin fotosessiooniga rahule, ilm oli rahuldav, ei mingit lauspäikest, parasjagu pilvi ... samas muidugi veidi valgust juures ei oleks ka paha olnud, aga saad sa siis kõike head kohe korraga tahta ... ;)
Sõit lahel mulle meeldis, oli parasjagu tuult ja sai tunda ka seda tuule tõttu viltu kiskuva paadi tunnet, mis kohati tundus mulle suisa ekstreemne olevat ... eks rohkem merd sõitnud meremehed irvitasid pihku selle peale ja iseenesest arvan, et niisama purjetades polekski see ettevõtmine ka minu jaoks nii hull tundunud ... arvan et reageerisin üle peaasjalikult kaamera tõttu, mis mul kaelas rippus ... eriti kui paadi ninasse ronisin pildistama, kus olid vaid madalad piirdeäärised, kõrvus kõlamas hoiatus, et kinni tohib haarata vaid trossidest, igasugused nöörid, köied tuleb välistada st neist kinni haarata ei tohi ... ja meeltes vasardas vaid mõte, et olgu muu kuidas on, kaamera peab kuivaks jääma ... eks ma pakkusin seal käpuli liikudes vahepeal koomilist vaatepilti küll ... eriti kui purjekas taas kreeni tõmbas ja peale masti embamise ei olnud kusagilt kinni haarata (ei julenud kusagilt kinni hoida), jalgadele aga tuge ei leidnud :P
Usun et ilma kaamerata oleks ka mu liikumine purjekal palju kabedam välja näinud ;)
Lõpuks võtsime taas suuna maismaa poole, üritades randuda mootori kaasabil, mis natukese aja popsumise järel ära kooles ... kütus oli otsas. Eks sikutati siis taas purjed lahti ja vastutuult sõites siksakitades me kai äärde jõudsime.
Siia lõppu veel kaks kaadrit Tallinna linnast, sellisena nagu see merelt paistis. Ülemisel pildil tundub, et kõrghoonestus on rajatud otse võpsikusse ;)
Alumisel pildil siis Patarei vangla.
Jüri, Sul läks veel hästi!!! :) Meie seltskonnaga juhtus see, et mootoris pold ka bensiini ja nii me ikka purjetasime merele ja tagasi... Tagasitulles siksakitades jäime aga purjekakiiluga liivapõhja kinni!!!! Maa oli lähedal, aga maha minna ei saand! Siis laeti meid kõiki ühte äärde raskuseks ja niimoodi kuidagi see kiil sealt ikka vabanes....
VastaKustuta