03 oktoober 2011

Jalutuskäik pimeduses

Laupäeval käisime Tallinnas, Ahaa keskuses vaatamas näitust -  Jalutuskäik Pimeduses. Oli väga omanäoline tund, mil liikusime valge kepiga kottpimedas ruumis, kasutades nägemisvõimaluse puudumisel oma teisi aistinguid. Lisaks pargiks kujundatud ruumis jalutamist "sõitsime paadiga merel" või vähemasti tunnetasime, millisena tundub paadisõit pimeda jaoks. Lõpuks jõime ka pimedas baaris kohvi ning saime kohvilaua taga esitada oma giidile, kes on sünnist saati pime, meid huvitavaid küsimusi.
 Peale ekslemist pimedate maailmas jalutasime veidi ka sügiseses Kadriorus, kuna ilm oli tõesti imeilus. Tutvusime mitme sel suvel jaapanlaste loodud teosega - jalutusrajaga õhus puude vahel ning jaapani aiaga.
 See jalutusrada õhus oli üllatavalt populaarne, pidime seisma ligi paarikümnemeetrises sabas, mida reguleeris turvamees raja alguses. Rada pidi inimestele andma tavalisest hoopis teistsugusema mõõtme looduse nägemiseks. Ma ei saa öelda et ma just väga vaimustusin nähtust, kuid rada tundus turvaline ja ega ei tekkinud ka tunnet, et ma päris niisama sabas seisin.
Lisaks vaatasime üle Kadriorgu rajatud Jaapani aia. Praegu olid paljud äsjaistutatud puud ja taimed noored ning väikesed, kuid usun et paari aasta pärast muutub see aed kauniks. Praegu paelusid mu pilku veesilma servadesse pillutatud kivid oma peegeldustega ...
Ka kadrioru lossiaed oli praegu täis värve. Parasjagu oli seal pildistamissessiooni läbi viimas üks pulmaseltskond, ja paar fotograafi koos pruutpaariga. Üks vene rahvusest fotograaf oleks mu igatahes sealsamas koha peal hävitanud, kui pilgud tapaksid ... ;)

2 kommentaari:

  1. Ma olen tihti mõelnud pimedate olelusele - see võis olla katsena päris huvitav!Tõelisuses on pimedal päris raske. Kunagi peaks siis ka Kadriorgu Jaapani aeda kaema tulema!

    VastaKustuta
  2. Just selline mõte tuli minulgi, et peaks oma silmaga ka seda kõike kaema!

    VastaKustuta