Minu hetked ...

 Käisin ühel sünnipäeval kohas, mis asus mere ääres. Kui õhtul oli liialt pime, et midagi näha, siis järgmisel hommikul jalutasin korra ka mere äärde, et sealt leida mingeid vaateid pildistamiseks. Kui suvel on meri iga kord isesugune, siis praegusel ajal on meri äärmiselt igav, kui ei satu just lindude või loomade peale. Ka rüsijää oleks olnud midagi sellist, mida lootsin näha.

 Seda pettumust mere osas püüdsin kompenseerida niinimetatud kunsti tegemisega - pildistasin kõrrelisi ... ehkki neid konkreetseid kuivanud/puitunud taimi ei või vist tegelikult kõrrelisteks nimetada ;)