26 aprill 2010

Jälgisin kuldnokkade askeldamist kahe pesakasti juures. Nad vooderdasid parasjagu oma pesakaste ning tiirutasid niisama ringi või vähemasti selline mulje jäi mulle kui võhikule.
Tuul oli küll kohati vali aga muidu polnud ilmal viga, seetõttu tegin ka ühe ringkäigu metsas ja jõe ääres. Igatahes tulemuseks oli see sinilillepilt. Lootsin küll leida mõnda madu, keda kõik peale minu näevad, aga kus sa sellega. Ega ma tegelikult ei teagi, kas ma tahan temaga niiväga kohtuda ja mida peale hakkan siis, aga teiste pilte vaadates tekib soov ka ise mõni pilt neist madudest teha ;)



4 kommentaari:

  1. Klt hirmutab viimsedki kuldnokad naabri aeda ja siis veel ise rahul ka sellega:)

    VastaKustuta
  2. ähäh, mina ei hirmutanud midagi .. ma hoopis hiilisin neid (oi mulle meeldib hiilida)
    ;)

    VastaKustuta
  3. Sinilillepildid kipuvad enamustel liialt risukad olema, eks ta kasvab ka enamasti mingi jama sees ja seega raske pildistada ka, aga siin päris hea sinilillepilt, silm kohe puhkab. Krookused aga mulle eriti ei istu siin, kuidagi... ahh, ma isegi ei tea miks ei istu.
    No kuldnokk on juba klass omaette, lilled passivad enamuse ajast ühe koha peal ja nendega pole erilist probleemi, aga sellist linnulennuhetke täitsa annab tabada.. :)

    VastaKustuta
  4. p.s. ma ka võhik, aga mis puudutab lindu ja niisama lullilöömist, siis sellist asja tegelikult ei ole, iga tiivaliigutus kulutab energiat ning ei ole mõtet seda tühja laristada... Rebasekutsikad ka müravad vaid õppe-eesmärgil. Lihtsalt, mina olen niimoodi aru saanud looduse süsteemidest..

    VastaKustuta