Mõtlesin pikalt mida selle pildi kohta kirjutada ... noh ja välja ei mõelnud midagi tarka, mis loomulikuna kõlaks. Kuidas aga mööduda vaateaknast, kus selline lühter ripub, ilma hetkekski pilku sellele särale heitmata ... mina ei suutnud. Ma ei ole küll mingi "harakas", kel läikivaid kudinaid nähes põlved nõrgaks lähevad ning raha taskus sügelema hakkaks kuid seda sära ja sillerdust jäin hetkeks kaema küll ... noh ju siis on minus veidike seda lõvi, kelle silmi ilusad asjad paitavad ... ;)
