Päev täis kunsti

'

Sügisel Põltsamaal käies tehti meile ettepanek millalgi tulevikus Põltsamaa Kunstikooli naasta, et tegeleda ka ise veidi kunstiga. Otseloomulikult haarasime sellisest võimalusest kinni ja nüüd oligi see päev saabunud. Olid toredad tunnid täis luuletamist, joonistamist, värvidega plätserdamist. Arvan, et see sealviibitud aeg pakkus naudingut ka neile, kes varem kunagi kunstiga tegelenud ei ole.

Minu jaoks oli esmakordne  ettevõtmine ka haikude kirjutamine. Olin neist küll kuulnud, kuid ise ei olnud kunagi nendest miskit arvanud. 

Lisan siia täiesti lambist nüüd näitena ühe äsjavalminud haiku:

Laternad vaasis

päikese käes säramas, 

on päev täis kunsti.

Kui teil avaneb kunagi võimalus Põltsamaa kunstikooli külastamiseks, siis soovitan soojalt. Peale kunsti tegemise võib seal kuluda tunde kõige ümbritseva vaatlemiseks.
Täis on joonistatud kõik kapid, toolid, uksed ning seinad on täis riputatud erinevat kunsti.
On tõesti põnevad ruumid, usun et isegi kunstivõhiku jaoks leidub seal vaatamist ...

 Peale kunstiga tegelemist otsustasime oma seltskonnaga liikuda veidi Põltsamaa linna peal.

 Jõgi ja selle kaldad on tõesti nüüd korrastatud ja jalutuskäik oli puhas nauding.

 Kuna oleme ikkagi pildistajate seltskond, lisaks kõigele muule, siis leidsime ka jalutuskäigu ajal võimalusi ümbruse jäädvustamiseks ... oli kena päev täis ilu ja kunsti ...

Hingedepäeva trip

Laupäeval sai siis kohtutud taas ordukatega meie ühisel sügistripil. Kohtumispaigaks oli seekord parkla Põltsamaa lossi juures. 

Lossihoovis õnnestus tänu ühele lätlaste grupile käia ära kirikus, mis oli minu jaoks mitmes mõttes omanäoline. Puhas värvimata puit, igal pool. Samuti käärkamber, mille sissepääs oli varjunud altari taha. Kindlasti on seda ka teistes kirikutes, kuid ma ei mäleta et oleksin seda nne näinud .

Edasi liikusime üle hoovi veinikeldrisse.

Seal oli teoreetiliselt võimalik degusteerida ja kaasa osta Põltsamaa veine. Meil aga seda võimalust ei olnud, kuna töötaja pidas meie grupist olulisemaks lätlaste gruppi, kellega ta tegeles ja nii andis ta meile mõista, et degusteerimist ei tule. Kummaline suhtumine ...

Küll aga oli meil võimalus tutvuda Põltsamaa felixi toodanguga läbi aegada ning veidi nostalgitseda... :)

 Hoovi teises servas oli meil võimalik tutvuda tänu Annele ka Põltsamaa Kunstikooliga. Seal oleva näituse ning töötubadega. Oli põnev ning sisukas vestlus sealse perenaisega. Loodan, et kunagi saab ka teoks meie väike plaan seal üks loominguline päev veeta. :)

Jõgeva ja Betti Alveri majamuuseum.
Kohalik muuseumi töötaja rääkis meile veidi eksponaatidest ning ka Betti Alveri elust.
Nii see serviis siin kõrval kui ka kvaliteetne tint alumisel pildil on säilinud originaalid, mis kunagi kuulusid luuletajale.

 Lisaks Betti Alverile kuuluvate esemete, ning ka Alo Mattiisenile püstitatud väikese väljapaneku oli seal ka igasugust muud vanemat "träni".
Nagu meile mõista anti, et muuseumis peab ikka olema veidi vana kola, mida inimesed näha tahavad ;)

 Kusagil ligidal on kõvasti aknaid vahetatud. 

 Kolistasime oma seltskonnaga veidi Jõgeva linna peal, ning kinnitasime ka keha.

 Ehkki ilm oli sel päeval üsna vihmane, õnnestus meil siiski ühtteist näha. Nii jõudsime viimasel hetkel Puurmani mõisa juurde, kus meile üks kiire ekskursioon neis ruumides tehti. 

On ikka uhkeks vuntsitud see tänagi veel koolina toimiv hoone.
See ahi siin kõrvalpildil asub otse õpetajate puhketoas. :P

 

 Pimeduse saabudes jõudsime Sadukülasse, kus endises koolimajas, täna töötavas noorte vabaaja keskuses istusime veidi koos arvuti taga ning uurisime Lightroom programmi kasutusvõimalusi. 

Vahepeal käisime korra õues hingesid ning vaime püüdmas lõkke ääres. Oli hingedepäev.