28 veebruar 2016

Kohila vallas

Laupäeval Kohilast linna naastes oli ilm liiga ilus, et otseteed koju sõita.
 Juba Kohilasse sõites märkasin jões lumist notti, mis kutsus end jäädvustama.  
 Nii tegingi jõe ääres peatuse pildistamiseks. Mingil hetkel möödusist minust poisid, kellest üks päris, mida ma pildistan ... ei osanudki nii ootamatu küsimuse peale muud vastata, kui et jõge pildistan ...  :)
 Olen ammu tahtnud pildistada oma koolimaja, kuid see ei õnnestunud mul päriselt ka seekord ... Ükskõik, kust nurga alt ma ka ei vaadanud, siis igal pool rikkusid vaate ära need lambipostid, mis sinna suusaraja valgustuseks on püstitatud ... eks seda võib ka arenguks pidada. ;) Suvel ei saa aga õiget kaadrit kätte puude-põõsaste tõttu, mis lehte lähevad. Seega ega palju variante ei olegi ... peab kunagi põnevama valgusega uuesti proovima ja seejärel need laternapostid eest ära šoppama ... tahaks oma kunagisest koolimajast siiski ka ühte ilusamat pilti ... :) 
 Seekord sõitsin kodu poole läbi Hageri, kus olen samuti mingi aja elanud. Hageris meenus mulle, et olen küll korduvalt Kernu poolt tulles näinud üle põllu kirikut paistmas, kuid seda vaadet kunagi jäädvustanud ei ole, ehkki võimalusi on ju olnud. Ka siin on aeg oma töö teinud ja kirik, mis varasemalt paistis koos väravakaarega uhkelt üle põllu, on hakanud looduse rüppe kaduma ... ikka pildistamise mõttes ... 
 Hageris oli keegi künka otsa pingi kõrvale püstitanud lumememme, kes nina püsti taevasse vaatas. :)
 Tegin põike ka Sutlema mõisa juurde, kus ühes teise korruse korteris elasid kunagi nõukogude ajal mu vanavanemad. On tore tõdeda, et vahepeal haledas olukorras olnud mõisa lagunemine on peatatud ning mõisahoone on omale uue katuse saanud. 
 Ma küll ei plaaninud sellest mingit nostalgia-trippi teha, aga selliseks see kodutee kujunes. On ju sealsamas mõisa kõrval majas möödunud ka minu lapsepõlve algusaastad ...  
 Sulemast välja sõites jõudis püüdis mind kinni lumepilv. Viimased kaadrid tegin lubjakivikarjääri juures ... 
Vaatamata saabunud lumesajule oli see üks tore taaskohtumine ... käin ju Kohilas küll sageli, kuid enamjaolt liigun pealinna tagasi otsejoones ... vahepeatusi tegemata ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar