13 oktoober 2015

Kakerdaja rabas

 Laupäeval seadsin sammud üle mitme aasta Kakerdaja rabasse. 
Juba raba juurde jõudes oli parklas kohe selge, et olime sattunud Põhja-Korea paraadile. Sirli, kes minu raba-retkega sel korral liitus, arvas, et oleks nagu Selveri laadapäevadele saabunud. ;) Sellised rahvamassid olid liikvel...
Ma pole sinna rabasse peale laudteede uuendamist sattunud, kuid nende rahvamasside jäetud jäljed näitasid, et rabasse on tee leidnud liiga palju inimesi. Näiteks see koni oli visatud otse laudtee äärde, selle asemel, et see vaikselt laudtee serva alla kõdunema peita ..  mitmes kohas oli näha ka maha pillutud paberrätikuid ... selline käitumine näitab selgelt suhtumist loodusesse ja ka teistesse rabas liikujatesse ... ma keelaks sellistele inimestele rabas käimise täielikult ära. 
Aga rabades on praegu ilus ja värviline.
Mingil hetkel tegin Sirlile märkuse, et looduses liikudes on tore ka teisi vastutulijaid sõbralikult tervitada ... et see on lihtsalt tore komme, mida kahjuks eestlased eriti ei armasta. Sirli arvas selle peale, et sõbralik on hoopis see,  kui keegi sulle näkku ei löö ... ;) Sedasi omavahel lõõpides me seal liikusime .:)
Need rohututid on mõnusasti kolletama hakanud.
See õllepurk oli hoopis kaugemale metsa alla loobitud, selle asemel, et see rabast välja viia. Kuna sel korral ei olnud mul kaasas Aini, kes tavaliselt on see tubli looduse sanitar, siis käärisin ise käised üles ja mätastel hüpeldes õnnestus mul see purk sealt rabast kätte saada ning kilekotiga seljakoti külge kinnitada. Tagasi liikudes suutsime korjata rabast kokku veel mõned paberinutsakud.
Lagedamates kohtades oli veidi tuuline ja külma tuule eest minu selja taha varjunult arvas külmast lõdisev Sirli, et minusuguseid peaks tuulevarjudeks raha eest müüdama. ;)
Seal järve ääres mätastel keksides meenus mulle millegipärast Arvo, kes selles rabas on sel suvel korduvalt ööbinud ning võib seda raba vast oma teiseks koduks pidada. ;)
Kummaliselt suurte avadega pesakastid on sinna järve äärde pandud, nagu käiks luiged seal puu otsas ööbimas ... see on muidugi nali ;), aga huvitama hakkas mind küll, et mis linnu jaoks on seal nii suure avaga pesakastid.
Rabas oli nii eestlasi kui välismaalasi, ... ka üks prominendi paar oli mööda jalutanud ajal, mil ma seal järve ääres pildistasin. Sirli sõnul olla nad veel sõbralikult naeratades tervitanud teda. Avaldasin küll arvamust, et vaevalt et see naeratus nii sõbralikkuse märk oli, pigem oleks pidanud ta end peeglist vaatama ... rätik tuule varjuks ümber pea keeratud .. ilmselgelt irvitasid nad tema üle ;) ...
Lõõpides matkasime edasi ...
Vähemalt nelja koera kohtasime seal peremeestega vastu tulemas, 
palju liikus peresid lastega, 
ning oli ka niisama looduses liikujaid. 
See aastatepikkune kutse tulla matkaradadele liikuma on vist toimima hakanud
ja vahest mõnes rabas käies tundub mulle isegi, et rahvas on seda kutset liiga tõsiselt võtnud. 
Järjest vähemaks jääb selliseid rabasid, 
kuhu on hea mingiks ajaks vaikselt ära kaduda ...
Aga nendel inimestel, kes arvavad, et looduses viibides liiguvad nende sabas koristajate hordid, nendel soovitan küll pigem koju jääda. ... ei ole vaja loodusesse minna, kui te enda järele vaid risustatud looduse suudate maha jätta!

6 kommentaari:

  1. Jüri selle jaoks ongi härra rahandusministril idee peas keerlemas,et horde vähendada ja koristajaid palgata ;)

    VastaKustuta
  2. Asi kisub hulluks kätte kui ühel retkel seda negatiivset nii palju kohtasid. Muide, see suure auguga pesakast on sõtkastele ilmselt paigaldatud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aa targem jälle sõtkaste osas :)... ega seda negatiivset nüüd niipalju ka olnud, .. meil oli ikka lõõp ja nali ka käsikäes .. lihtsalt see prügiteema on ju igavene. Pöörasin seekordses kirjatükis sellele veidi enam tähelepanu lihtsalt, et ka teised sellele tulevikus veidi enam mõtleksid ja küllap saame ka tulevikus puhastes rabades ning risustamata matkaradadel käia :) ...

      Kustuta