Kui tavaliselt liigun ma ringi kaameraga, siis Suurel Reedel olin Kohilasse läinud ilma kaamerata. Sain teleonikõne, millega kutsuti mind Valgehobusemäele. Mis teha ... kaamerat ei olnud, kuid oli kaasas mobiil, seetõttu ei lasknudki ma end kaua paluda. Kui siin blogis näitan ikka oma kaameraga tehtud pilte, siis seekord teen erandi ... kõik need pildid on siin eranditult mobiilipildid.
Mulle tuldi Kohilasse järgi ja nii liikusime koos sealt Valgehobuemäele. Viimati käisin seal aastaid tagasi, sestap olin jõudnud juba unustada, kui läbipaistev jalgealune selles vaatetornis on ...
Hetkeks tundsin isegi kõrgusekartust, kuid see ununes kiirelt, kui silmasin ümbrust. Jõime tornis sooja teed, jäädvustasin mõned kaadrid endale ja liikusime veidi ümbruskonna radadel.
Puhkekeskuse ukse ette oli keegi kokku kogunud murtud suusakeppe ... küllap suusaradadelt kokku kogutud ...
Mõtlesime liikuda Jäneda poole, kui tekkis uitmõte sisse põigata ka Vargamäele ... on ju ka sellest möödunud aastaid, kui seal viimati käisime...
Seal tundsin vaatamata mitte kõige paremale ilmale taas kahetsust, et kaamerat minuga ühes ei olnud.
Mis teha, ... küllap pean sinna millalgi uuesti pildistama minema.
Muuseumi hoovil liikudes kohtusime naisterahvaga - muuseumi töötajaga kes, nagu selgus, ootas mingit turistigruppi. Kummaline küll, et pühade ajal ... aga ju siis see on külalislahkus...
Tänu sellele õnnestus ka meil majadesse sisse piiluda ... tänud muuseumirahvale! Ülemisel pildil peerg ehk pird, mida vanasti kasutati valgustamiseks.
Vaatasime ringi saunas, kus elas Tammsaare ise ning ka majas, kus asub peanäitus.
Juba muuseumi hoovis liitus meiega üks kohalik kass,
kes otsustas end vastu Tammsaare varukat nühkida... :)
Peale Vargamäed käisime söömas Jänedal Musta Täku Tallis, mille menüül ma pikalt ei peatuks ... tundus, et kvaliteet on hakanud alla käima ... ning tagasisõidul Kohilasse põikasime korraks ka Pahkla Suurkivi ehk Eestimaa Kivide Kuninga juurde. Olen sellest kivist ja sellega kaasnevast legendist juba kunagi varem kirjutanud siin.
Kahju vaid, et vana mahajäetud akende-usteta korterelamu vahepeal maha lammutatud on ... mul oli sellega veel pildistamise mõtteiid ...
Lõpuks tegime viimase põike sinilillede juurde...seekord siis roosade ... :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar