Matsalus

 Käisime laupäeval sõprade-tuttavatega Matsalus. Hommik oli nagu lubatud imeilus, päikesekiired mängimas purjekate mastidel Pirital, kus ühe reisikaaslasega kokku sain.

 Väike peatus Kasari vana silla juures ja jõudsimegi Suitsu vaatetorni juurde, mis on Matsalu kõrgeim.
See vaade ülemisel pildil on paljudele tuttav ja minul endal pildistatud vähemalt kolmel korral aga kuna olen sattunud sinna väga eriilmeliste ilmadega, siis kasutasin ikkagi juhust üks pilt teha.

 Liikusime ka lühikesel õpperajal, mille lõpus on pillirookatusega maja.

 Teel Penijõe matkaraja äärde kiusasime veidi lambaid, kes kadakate ja kivide vahel seal tee ääres sõid. Penijõe matkarajalt liikusime edasi Kloostri vaatetorni juurde, kus kunagi pildistasin selle heinapallidega pildi, mis Eesti Inimarengu aruandes kajastamist leidis. Kahjuks olid heinapallid ammu ära koristatud, Kasari jõe luht oli osaliselt üle ujutatud.

 Keha kinnitasime Lihulas ning siis kiirustasime juba päikeseloojanguks Virtsu poole mere äärde Kukeranda. Kui terve päeva vaatamata ilmajaama lubadusele oli ilm pilves ning veidi nagu sombune siis loojangu eel lõi taeva selgeks. Randa jõudsime viimastel minutitel. Ei olnud enam seal aega vaadata kes ja kus. Kõigil jätkus tähelepanu vaid selleks et saaks mõnegi kaadri tulistatud.

 Minu päev oli kordaläinud. Sain selle päeva veeta toreda seltskonnaga looduses. Olgugi et ilm ei olnud nii hea lubati, siis loodan et nii mõnigi, kes varem ei olnud Matsalus käinud, sai aimu sellest kandist ning leiab endas soovi tulevikus seda paika omal käel edasi uurida.