Neljakesi koos tuttavate hobifotograafidega sammusime ühel laupäevasel päeval otse üle Loosalu raba eesmärgiga jõuda Loosalu järve äärde, mis peaks olema suurim Eesti rabaveekogu.
Raba ületades ei kasutanud me seekord mitte laudrada, vaid liikusime ühe teadjama reisikaaslase juhatusel otse mööda laugastest, mõned korrad päris lauka serval kõndides. Nii mitmelgi korral vajusime üle pahkluu mülgastesse. Ise, üksi ei oleks ma kunagi sellist retke ette võtnud.
See retk oli esimene sedasorti rabas käimine minu jaoks (olin seni liikumiseks kasutanud ikka laudteid) ning nii olukorra uudsus kui Loosalu järve kaldal avanevad vaated olid seda ettevõtmist väärt.
Teist raba – Mukre (mõnel pool nimetatakse ka Mukri) raba külastasime veel samal päeval enne päikeseloojangut. Sellest rabast olime eelnevalt palju kuulnud, kuid ise polnud sinna veel sattunud ja nii otsisid silmad rabas käies tuttavaid vaateid mida varem piltidelt nähtud. See raba oli iseenesest turvalisem, .. seal olid nii puitlaast-rajad kui laudteed. Selles rabas on ka vaatetorn. Olen viimasel paaril aastal rabades üsnagi palju liikunud ja võin seetõttu väita, et Mukre raba vaatetornist avaneb päris nauditav vaatepilt ja Mukre raba väärib külastamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar