Info liikus, et võimalus õhtul virmalisi näha on täiesti reaalne, nii tegingi kiired plaanid. Ringa otsustas seekord kodu ligidal jahtida, nii kutsusin kaasa Emre, kes kohe nõus oli liituma.
Eelinfo rääkis lääne poolt saabuvatest pilvedest, seetõttu ei hakanud seekord Meremõisa minema, vaid liikusime Tilgu sadamasse.
Kui kella 21 paiku kohale jõudsime, olime sadamas ainsad kütid, kuid juba hetk hiljem saabus veel virmaliste kütte. Tegime veidi tutvust ja lobisesime, kuniks virmalised jõudu kogusid.
Mingil hetkel virvendasid nad taevas, ning seekord nii tugevalt, et ka palja silmaga nägi värve.
Olgugi, et olen neid nüüd juba korduvalt näinud, võtab iga selline hetk ikka veel ahhetama ...
üks looduse ime, mida ei saagi sõnadega kirjeldada, seda värvidemängu peab siiski oma silmaga nägema, et aimu saada, millest ma räägin ...
Vahepeal taevas küll rahunes, kuid kella 22 paiku tuli uus laine.
See võimaldas vahepeal endale pildistamiseks paremat asukohta valida.
Mingil hetkel peale rahunemist lõid värvid taas särama ja ma tulistasin taas panoraami jaoks kaadreid, kui selja taga kostus hüüatus... Emre oli kivil taganedes libisenud kivilt ja maandus tagumiku peale jääkülma merevette ... see lõpetas järsult meie seekordse jahi ning kiirustasime kodu poole. Õnneks jäid fototehnika terveks ja külm suplus ei toonud endaga kaasa ka haigestumist ... lõpp hea - kõik hea. Tänud Emrele ja teistele virmaliste küttidele toreda seltskonna eest
Värve kohe küllaga ja ilus on virmaliste mäng koos peegeldusega.
VastaKustutaNõustun Sinuga, need on ilusad värvilised hetked :D
Kustuta