03 detsember 2015

Nädalavahetus Riias 14.-15.11.2015

Hmmm ... miks just Riia? Aga miks ka mitte ;) ... Hea odav bussiliin (vaid 10€ edasi tagasi) ja tegelikult kui mõelda, siis ma ei olegi Riia vanalinnas kunagi eriti liikunud ... valetan ... kord mõned tunnid jõulude ajal pimedas ... aga muidu olen Riiast alati vaid mööda või läbi kimanud teel Jurmalasse ning linnas endas vaid poepeatusi teinud. :) Kui nüüd veidi viidatud bussi arvustada, siis istmevahed on jube kitsad ... kitsamad kui Ryanair lennukis, ... minu põlved surusid täitsa tugevalt vastu eesmise istme seljatuge, seega päris 4 tundi ma seal sirgelt istudes vastu ei peaks ... kui buss oleks täis .. õnneks oli minnes 2-korruselise bussi peale vast 20 reisijat, nii sain endale kaks istet võtta ja tundsin end viltu istudes üpriski mugavalt, kuulasin kõrvaklappidega mobiilist muusikat ja tukkusin niisama. Minnes suutsin küll bussist kinni püüda wifi-võrgu, kuid võrguga ühendust luua ei suutnud, tagasi tulles polnud võrkugi, nii ei teagi ma, kas see võrk pidi olema või mitte, .... mingit muud ajaviidet ma ka ei leidnud. Tagasisõidul avastasin bussi istmete alt voolupistikud ... minu jaoks hilja, aga järgmisel reisil kindlasti hea teadmine. Ütleme, et kui on kõrghooaeg ja kunagi bussid rahvast triiki täis saavad, siis kaaluksin tugevalt, kas selle bussiga reisida, pooltühja bussi puhul aga ei näe ma põhjust, miks mitte seda võimalust kasutada. 
Bussijaama saabudes oli esimene pilt, mis silma jäi, üks paras tohuvabohu .. olid mingid peatuse postid, meie buss aga ühegi posti juures ei peatunud ja üldse tundusid kõik sõiduvahendid seal pilla-palla asetsevat ... veidi hiljem silm harjus ja hakkas juba mingit korrapärasust märkama ;)  Mõned pildid üle vee paistvast UNESCO maailmapärandisse kantud turuhoonest ja siis liikusin turgu avastama ... 
Turul on erinevad angaarid kala, liha, köögivilja ja muu ninni-nänni jaoks. Päris tore on seal sihitult ringi tuiata ning vaadata, mida pakkuda on ... endal kõrvade vahel kõmisemas mõte, ... ettevaatust, vargad ... hoia oma taskuid ... :)
Turg nagu turg ikka ... ainult et palju suurem ... sestap soovitan Riiat külastades sealt läbi astuda ... 
Jalutasin oma hotelli poole... tee ääres peatus vanalinna ääristava Pilsetas kanali  ääres, mis tõlkes peaks vist tähendama linna kanalit. Sügis oli oma töö juba teinud ning enamus puid oli raagus, 
Vermanes pargis siiski nägin veel mõndasid puid, mis olid omale üksikuid lehti ehteks jätnud.
Vaid neli tänavavahet enne minu hotelli tegin pilti ka iga eestlase sihtkohas - Perses tänaval. :)
Ma ei tea, mis selle tänava juures inimesi võlub, aga olen kuulnud, et see tänav on iga eestlase MUST TO SEE listis ;)
Edasi hotelli poole liikudes sain osa ka Riia rikkustest ... nii palju torusid maja seintel, 
nii palju juhtmeid ühe maja küljes 
ja nii detailiderikast hoovi ... ja seda kõike vaid ühel tänaval ... :)
Minu kolme tärni hotell Viktoria asus Caka tänaval, mida mööda vanalinnast jalgsi tulek võtab vaid 10-15 minutit. 

Hetkeks oli mul vanalinnas probleem selle Caka tänava alguse leidmisega, kuid siis sain aru, et vanalinna poolses otsas on selle tänava nimi hoopis Marijas iela, mis siis mingi aja pärast muutub lambist Aleksandra Caka ielaks ... :) Hotelli üldmulje oli tore, ... vana hoone ja sellele iseloomulik miljöö ... tuppa jõudes hakkasin aga leidma asju, mis mulle niiväga ei meeldinud. Märgates vaid ühel hingel rippuvat kapiust, rõõmustasin kolme riidepuu üle kapis, ... märgates pragunevat värvi seintel ja uksepiitadel, rõõmustasin, et põrandat kattis vaipkate, ... märgates äratäksitud dushikabiini põrandat, mida oli püütud värviga parandada, tehes selle veel koledamaks, rõõmustasin külastajatele pandud uue kilepakendis kammi üle vannitoa peeglilaual ... märgates pisikest väikest vana kineskooptelekat, mis näitas viletsat sahisevat pilti, rõõmustasin külmkapi üle teleka all ... Kui ma aga märkasin voodi peatsi määrdunud otsaseina, mis oli mingi paksu kuivanud mögaga koos, nagu oleks keegi oma geelitatud pead sinna toetanud ning see nüüd siis ära kõik kuivanud, ... siis sellega ma leppida ei saanud ... 
Nii tegingi sellest mögasest voodist pildi ning liikusin sellega retseptsiooni arvamust avaldama,  et sellises voodis ma öösel magada ei saa ja palusin saata oma ruumi koristaja. Abivalmis personal sai probleemist kohe pilti vaadates aru ja mina liikusin koristamise ajaks Laima sokolaadimuuseumi vaatama. 
Etteruttavalt ütlen, et minu hotelli naasmise ajal tehti koristajale parasjagu peapesu ning voodi otsasein oli nii puhtaks küüritud, et isegi selle värv oli suures küürimistuhinas kahjustada saanud ... Ma ei ütleks, et ma reisides hotellide osas eriti pirts oleks, .. olen ööbinud nii 1 kui 2 tärni hotellides üsna kesistes tingimustes, .. kuid sellise räpasuse pärast ei ole ma pidanud kunagi hotelli personali poole pöörduma ... aga kokkuvõtvalt hotellist ... hind koos hommikusöögiga selle kolme tärni kohta oli hea ja hotelli asukoht väga hea, otse hotelli kõrval toidupood, Swedbank sularaha aparaat, Lido söögikoht 2 tänavavahet edasi .. julgen soovitada ja ööbin vajadusel ka ise tulevikus selles hotellis ... jah, ta on väsinud ja vajaks kõpitsemist, aga ka positiivset leiab sealt piisavalt ;)  Ma ei ole varem oma reisikirjades hotellidest niipalju kirjutanud, aga see lugu lihtsalt tahtis rääkimist ...   ;)
Ütleme, et sokolaadi söömisel olen Kalevi patrioot, sest see maitseb lihtsalt parem :) ... aga kuidas sa jätad külastamata Laima sokolaadi muusumi, kui see asub hotellist vaid 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. :)
Esimese asjana peale pileti ostmist pakuti mulle kommi. Võtsin ühe ja pakuti veel, .. et võtku ma ikka rohkem. Võtsin ka teise ... ja pakuti taas ... lahked on nad seal, aga ega ma mingi ahnepäits ole, ... keeldusin viisakalt ja piirdusin kahe kommiga. Siis juhatati mind esimesse muuseumi ruumi, kus kohe uuriti ka, kas ma tumedat šokolaadi söön ... saanud jaatava vastuse, lasti sellest šokolaadipurskkaevust mulle üks papptops sooja sulašokolaadi söömiseks täis ...
Algus oli magus ja ühtlasi veidi ebamugav ... 
mitte et muuseum midagi valesti oleks teinud,... aga püüa sa süüa ilma lödistamata sulašokolaadi ja samal ajal stendidega tutvuda ning pilti ka ju vaja teha. ;)
Selle aparaadiga sain kujundada endale isikliku šokolaadipaberi...
või mis kujundada ... vaid oma nime sain lisada. Kõik muu oli juba paigas .. ja täpitähti nad seal ei tunne ... aga tore on ikka muuseumist lahkudes see pisike sokolaad endale suveniiriks kaasa saada. :)
Muuseumis on ka teine ruum, kus saab teha endast videklippe ja pilte, mida on võimalik endale hiljem meili peale saada ... neist lõbudest ma loobusin ja jäingi nõutult vaatama, et kas tõesti kõik? Oli jah ... Pean tõdema et väga väike muuseum ... aga suu sai magusaks ja väljudes ka tehasepoest magusat kaasa osta.
Lahkudes jäädvustasin veidi ka tehase piirdeaia maalinguid
ning nägin eemalt ka tehasehooneid.
See tänav, kus muuseum asub, on vanu põnevaid hooneid täis.
Pildistasin vaateaknaid
ning leidsin veel ühe põneva arhitektuuriga turuhoone, mis oli juba suletud.
Ma ei ütleks, et Riias väljapool vanalinna midagi vaadata või jäädvustada ei ole, kui lahtiste silmadega ringi käid. Enne kui linna peale pimedapilte tegema läksin, käisin õhtust söömas Lido Gertrudes, mis paari tänavavahe kaugusel oli mu hotellist.
Õhtuses Riias on värve piisavalt.
Liikusin linna osaliselt sama teed, mida mööda päeval bussijaamast tulin.
Käisin ära raudteejaama juures, 
nautisin mõnusat saksofonimuusikat tunnelis.
Käisin ka keskturu lettide vahel, mis selleks kellaajaks olid hüljatud ...
vaid üks paar korjas turu pealt kokku sinna vedelema jäetud puu- ja köögivilja.
Tegin kaadreid turuhoonest ning liikusin edasi Daugava jõe äärde.
Teisel pool jõge asub 2014. aastal oma uksed avanud põneva kujuga uus Riia Rahvusraamatukogu hoone.
Ka raudteesild oma siniste tuledega köidab mööduja pilku.
Teise silla juures olid jõel mingid tulukesed, mida algul silm hästi ei seletanud ... 
pikemal vaatlemisel harjus silm valgusega ja nägin jõel kalamehi võrke kontrollimas.
Valgustatud rippsild ja selle juures asuv Swedbank hoone on pimedas ilusad.
Jõe äärest liikusin vanalinna raekoja platsile, kus Pariisi terrorirünnaku tõttu oli linnavalitsuse hoone kaetud solidaarsuse märgiks Prantsusmaa lipuvärvidega. 
Sealsamas asub ka Riia Mustpeade maja.
Tore on niisama sihitult hulkuda, vaadates kus parem valgus 
ja toredamad hooned.
Toomkiriku juures väljakul oli püsti pandud fotonäitus, mida pimedas valgustati.
Vaatasin näitust 
ja liikusin edasi rahvarohkematele tänavatele.
Ühel tänaval oli põneva välimusega Moon Shine restoran, kus vaateakendel mootorrattad, vanad uunikumautod ja limusiinid. Sisse ma ei läinud, seetõttu ei tea öelda, mida sealt veel leida võib, aga see paik oli rahvarohke.
Veel kaadreid, 
kuniks jõudsin 
Laima kella juurde, mis näitas juba üsna hilist aega.
Oli laupäeva õhtu ja rahvast palju liikvel ... õhtu oli alles poisike ... :)
Vabadussamba juures liikusid ka paar politseinikku, kes olid valmis briti poissmeeste pidutuju ohjama. ;)
Vabadussamba juurest jookseb mööda ka linna kanal, mille ääres mõnusalt valgustatud Bastioni künka park.
Pargis sild, 
mille külge värskelt abiellunud tabalukke riputavad.
Vabaduse ausamba taga tänava ääres oli ühe maja esine tugevasti valgustatud. 
Ligemale jõudes sain aru, et tegemist on Prantsuse saatkonnaga, mille ette oli toodud tuhandeid lilli
ja küünlaid.
Mälestati Pariisi terrorirünnakus hukkunuid.
Kui ma seal pimedas siis seda kurba ilu vaatasin ja jäädvustasin, tundes põlevatest küünaldest õhkuvat soojust, kuuldes vaikseid kõnekatkeid inimestelt, kes sinna uusi lilli tõid ning küünlaid süütasid, siis tunnetasin ka ise kogu seda kurbust ... :( 
Õhtu lõpetuseks otsustasin sooja saamiseks hotelli baaris ära juua ühe pokaali Hennessy konjakit. Baaridaam võitles mu soovi kuuldes tükk aega mõttega, kas avada kinnine pudel vaid mnu jaoks või mitte ... sain aru, milles probleem ning lubasin tal endale kallata selle asemel juba avatud pudelist Courvoisier konjakit. Baaridaam tegi seejuures järgmise vea ja küsis, et kas ma ikka tean, et selle 50 cl maksab 6€ ... einoh, tere talv ... ma pidin seal vist väga närtsinud olekuga sel hetkel välja nägema, et sellised küsimused ... ometi oli mul kaelas mitte just kõige odavam kaamera :)  Ja kolmas ning viimane viga, mida ta lõpetuseks tegi, ...ta kallas selle "kalli konjaki" mul lihtsasse viskiklaasi, mitte konjaki pokaali, nagu ma oleksin oodanud ... muus osas lõppes õhtu ilusasti ... lifti minnes sooviti mulle isegi ilusasti head ööd! 
Peale hommikusööki ma kohe linna ei kiirustanud, mul oli ju õhtuse bussini piisavalt aega linnas luusida.
Otsisin üles Bergs turu, mis on ajalooline jalakäijate küla linnas majade vahel, mis täna on ääristatud butiikide, restoranide ja poekestega ... 

Linnas olid parasjagu suured teetööd pooleli. Tundub, et Riia on samuti uued trammid endale saanud, ehkki nägin eelmisel päeval ka ühte ühe-sarvelist trammi, mis nägi eemalt vaadates välja kui trollibuss, selle vahega vaid, et liikus rööbastel. ;)
Vermanes pargi ühes servas on lillemüügikioskid reas, nagu meil Viru tänava alguses. Seal ligi on ka üks avalik käimla. Käisin põnevusega luuramas selle seisukorda. Üks mammi müüs pisikesest luugist pileti küll vaid 30 eurosendiga, kuid sisenedes oli tunne, nagu oleksin ajas tagasi läinud. Potid-kraanikausid olid küll kõik terved aga kogu see miljöö ... wc paberi rull nööriga seina peal rippumas käterätiku asendusaineks ... kirsiks tordi peal olid aga need närtsima hakkavad lilled seal nurgas vaasis ... ;)
Taas vabadussammas, seekord siis teise nurga alt
Linna kanali ääres nägin ka turistigruppe, ... seega ma ei olnud ainus turist selles linnas. :)
Kohalik skulptuuri-kunst.
Jõudsin ringiga taas Bastioni künka pargi juurde.
Bastioni künkale tõustes kuulasin lõõtsmoonikut, kes oli päris osav 
ja taas jäi silma see vabadussammas.
Aga künka osast sai mõnusa vaate küll Jacobi barakkidele ja Püssirohutornile.

Pargi serval heki ääres läks korraga sädistamiseks ... parv varblaseklutte olid tulnud sinna oma asju klaarima.
Mina muuseumisse ei läinud, ... imetlesin seda vaid väljast.
asuvad aga baarid, restoranid, ilusalongid ja reisifirmad ... 
Vanade müüride ääres on põnevaid kitsaid tänavaid, kus hulkuda.
Siin müüri varjus on ka üks kummituslik pronkskuju piilumas piki tänavat liikujaid. :)
Olin kogu aeg teadnud, et lätlased on kuuevarbalised, nüüd sain kinnituse, et on ka neljavarbalisi. ;)
Möödusin Läti parlamendi hoonest 
ja nägin vanalinna kõige romantilisema kohviku sissepääsu, 
kuni jõudsin Kolme Venna juurde. Kui Tallinnas on Kolm Õde, siis lätlastel on vastu panna Kolm Venda. Tänav on vaid nii kitsas, et otse hoone eest on ilma lainurk objektiivita raske kõiki hooneid korraga pilti saada. Peab kasutama panoraamvõtet. :)
Riia kindlust kasutatakse täna Presidendi paleena.
Seal kõrval kohe ka üks väiksem kirik,.. ei teagi kohe, kas presidendi jaoks ...
Presidendil oli vist värske kala päev ... 
linnuparv tiirutas pikalt ümber lossi. :)
Kristuse on nad ka klaaskappi avalikult vaatamiseks välja pannud.

See mees tuli vist soppamast ... hiljem pilti vaadates köitis mu tähelepanu mehest enam see graffiti trepil. :)
Katkised aknad on parandatud kunstipäraselt. :)
Taas toomkiriku juures väljakul, 
kus oli see fotonäitus.
Üldiselt tundus mulle, et Riia vanalinn on siiski väga väike ... nii sattusin korduvalt kohtadesse, kus olin varem juba viibinud.
Mustpeade maja päevavalguses. 

Minu kindel plaan oli ära käia ka St. Peter kiriku tornis, et näha ümbritsevat linna linnulennult. 
Kirikusse sisenemise eest küsiti 9€, ehkki teatasin, et soovin minna vaid torni. Seda on minu meelest palju, kuna kirik ise ei pakkunud mulle seekord eriti midagi peale läti ajalooliste fotode näituse ... tunnistan, et minu jaoks ei olnud see põnev ja pean seda hinda kalliks ... aga pole miskit parata, vahest on vaja mõne asja eest rohkem maksta.
Vaated, mis ülalt avanesid, olid tegelikkuses ju kaunid.
Viivitasin linnas jalutades teadlikult torni minekuga, et südapäevane päike veidi pilvede varju peituks
Sain oma soovitud ilma ja kaadrid.
Torni viis üliaeglane lift, mis liikus üles-alla vaid iga 10 minuti järel.
Kiriku kõrval meenutasid need moosekandid mulle ka veidi minu Bremeni reisi.
Üks tänavalt napsatud kaader hetkel, mil see naine seal turisti-pilti tegi. :)
Silma jäid need kõverad lainetavad klaasid. Seda, et tegemist šokolaadipoega, avastasin alles hiljem pilti uurides ... oleks teadnud, oleksin sisse astunud. :)

Selle kassi maja kohta räägitakse mitmeid legende. 
Üks legend räägib sellest, et kaumehed, keda Gildi vastu ei võetud, ehitasid maja ja katusele panid kassi, kes sabaga osutab Gildi hoonele, väljendamaks oma põlglikkust.
Vaatasin mina nii ja naa, aga sellele Gildi hoonele minu meelest see saba küll ei osuta, .. kui seal pole ajalooliselt olnud veel teist hoonet ... aga noh, kes teab ... tegu ju ikkagi legendiga.
Livu väljak on üks põneva ajalooga väljak. 
Väljaku asemel oli kunagi voolanud jõgi, mida mööda 16.sajandil laevadega teravilja transporditi.
Oli aeg õhtusöögiks.
Vanalinna kõrvaltänavatel hulkudes jäi silma üks Itaalia restoran ... no täpselt midagi minule. Toit oli maitsev ja teenindus meeldiv. Kui minu sisse astudes oli seal veel üks laudkond, siis varsti olin ainus klient, keda teenindati ;) ... kellaeg oli lihtsalt vale ... võin kinnitada, et toit oli siiski maitsev... ;)
Söögikohast lahkudes möödusin kunstitaiestest, mis olid kuldsete aedadega piiratud.
Minu kojusõidubussini oli veel mõni tund aega, nii mõtlesin ära käia ka  teiselpool jõge kitsal maaribal, kus aasta tagasi oli olnud suurte tähtedega kirjutatud sõna RIGA. 
Käisin ja otsisin minagi seda kirja, et endast selfie seal teha, aga mis läinud, see läinud ... ju oli mingi ajutine projekt.
Leidsin vaid maalitud muna, mille Horvaaatia riik oli Riiale ning selle külalistele kinkinud.
Aga ega ma eriti pettunud ei olnudki ... vaated olid ilusad ja loojang ilus.
Valgus muutus mõnusaks
ja need sinised toonid ruulisid.
Ei saanud jätta ka raamatukogust pilti tegemata, mis sest, et eelmisel õhtul pimedas sai seda juba pildistatud. :) 
Õhtul raudteejaama tunnelis märkasin mustlasseltskonda ning kohe tekkis mõte, et peaks oma fotokoti turvalisuse tunnelist väljudes igaks juhuks üle vaatama, kuna olin kaamera pannud juba kotti .. pilti enam teha ei tahtnud. Ma ei jõudnud veel tunnelitrepist üleski,  kui üks sõbralik lätlane mind teavitas, et mul seljakott lahti ja kaamera paistab. Selgus, et keegi on koti juba varem lahti näppinud ja ma nii mööda linna tükk aega trampinud, ise seda teadmata ... Tunnelis seda kindlalt ei tehtud, selles olen kindel ... oleksin äärepealt kaamerast koos kõikide piltidega ilma jäänud. On ikka häid lätlasi ka, minu tänud talle! :)
Kokkuvõtvalt pean nentima, et ehkki Riia vanalinn on nii väike, et sattusin korduvalt samadesse paikadesse, on see siiski tore linn, mida tasub nädalavahetusel külastada. :)

2 kommentaari:

  1. Lõpuks said oma reisipiltidega ühelepoole! :) Ma peaks ütlema, et see on ju lausa fotoreportaaž, kus palju mõnusaid pilte, mis tehtud erinevatel aegadel, samades kohtades! Kiitus sulle taaskord! Head silma, mida sinu reisifotodes alati näha saab, on Sul jätkuvalt ning aina paremaks läheb ja Riia külastamise isu tekitasid sa ka. Aitäh!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud, ... kaua tehtud, kaunikene ... tegelikkuses pildistatud ju vaid selle kahe päeva jooksul Riias ... aga tore kui tasus ootamist :) Mul jäi Riias paar asja veel vaatamata, seega kui kunagi taas sinna satun, siis tegevust jagub ... kui on vaid ilma ja tahtmist :)

      Kustuta