Ühel päeval sattusime geopeituse aaret jahtides Jaanusega Vaheru järve äärde,
kus ka varem olime sõpradega korduvalt pikniku pidamas ning grillimas käinud.
Imeilus vesirooside õitsemise aeg oli kätte saabunud. Kuna mul sellel päeval kaamera oli koju jäänud, sest ei olnud plaanis eriti pildistamisega tegeleda, siis jäid mul ka kõik kaadrid tegemata.
Kogu õhtu kripeldas see mälestus neist vesiroosidest ja kuna mul oli parasjagu puhkus, siis sõitsin järgmisel päeval uuesti neidsamu kaadreid püüdma ... aga on ikka ilu, mis silma paitab. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar