19 juuni 2015

Puhtu-Laelatu orhidee-trip

Ingrid ja Lembit olid kodumaal liikumas, mul parasjagu puhkus ja nii oligi meil juba varakult plaan nendega koos kusagil piltimas käia. Selgus, et Ringal ja  Annel ka sobivalt vaba päev ja nii saigi ühel päeval ette võetud trip Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. Teada oli ka, et kauni kuldkinga puhmas, mis mulle LAF-l tunnustuse tõi, on taas õitsema hakanud, siis ei saanud me jätta juhust kasutamata ning vaatasime ka selle üle :)
 Sealsamas leidus ka hulganisti hall käppasid 
 Need õisikud tunduvad esmapilgul vaadates sellised igavad ja ilmetud, ligidalt uurides aga on ka nemadki kaunid.
 Tundub, et sääsed on liikvel ... sain mitu päeva veel sääsehammustusi kratsida ;)
 Ja siis leidis Lembit sealtsamast metsa alt ka teise puhma kuldkingasid ...
 Oh seda rõõmu, ... kaamerad kätte ning kaunitare jäädvustama ... :)
 Edasi liikusime juba Laelatu niitudele. Arvan, et see esimene leitud õis on Balti sõrmkäpp.
 See ilmetu, esimesel pilgul silmatorkamatu roots on tegelikult samuti üks käpaline. ;)
 Parandagu nüüd taimetargad mind, kui ma liigi määramisega pange panen aga see peaks olema Suur käopõll. 
 Valge tolmpea on üks silmatorkavamaid käpalisi meie looduses ... peale kuldkingasid muidugi. ;)
 Ja taas üksik Kauni kuldkinga õis.
 Mingil hetkel tundub, et seda taime olen juba küllalt pildistanud, kuid kuidas sa saad sellisele ahvatlusele vastu panna ... :P
 Puhtu poolsaar tervitas meid valendava metsaalusega. 
 Karulauk oli õitsema hakanud.
 Tore leid metsa all ... ei teagi, kas keegi sinna ka sisse kolinud on ...  
 Pruunikas pesajuur ei ole ka just taim, mille ilu nautlema jääda.
 Poolsaare tipp oli loodusjõududest räsitud.
 Hiilisime tükil ajal põõsast ka ühe luigepere toimetusi.
 Meid küll märgati, kuid õnneks ei lasknud nad end segada.
 Mingil hetkel liitus luigeema ja poegadega ka isaslind.
 Selle käpalise määramisega jään hätta ...
 Mingil hetkel liikusime tagasi kodu poole ja tegime pisikese matka ka Valgejärve matkarajal. See kaunis pääsusilm lausa kutsus end pildistama. :)
 Oli küll üsna hämar juba, kuid sellegipoolest püüdsin penikeelte vahelt kaadrisse selle ripslooma. 
 Selline kummaline molluskilaadne olend on see ripsloom.
 Ja mingil hetkel lõi õhtupäike särama, muutes raba kuldseks.
 Püüdsin vastu päikesevalgust ka mõned kaadrid männiokstest
 ja tupp villpeast.
 Selle pildiga tervitan Ilmarit. ;) 
Selle laanelille pildiga lõpetangi tolle tripi kirjelduse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar