Muuseumiöö

Minu Muuseumiöö möödus seekord taas Tallinnas. Võtsime väikese seltkonnaga plaani külastastada Eesti Panga muuseumi ning Kadrioru kunstimuuseumi. Eesti Panga muuseumis sai tutvuda Eesti raha ajalooga ning külastada ka panga varakambrit all keldris. 

 Need modellid - Koidula, Jakobson ja Baer - olid ühest küljest parimad modellid, kuna nad püsisid pildistamise ajal paigal, samas nende miinuseks oli see, et nad olid veidi puised ja ei olnud nõus ka palumise peale oma poose muutma. ;)

Kadrioru Kunstimuuseum oli meie teine valik, kuna seal sai viimati käidud kunagi väääääga ammu ...

See paraadsaal või kuidas iganes nad seda nimetavad oli täpselt niisama uhke kui teleekraanilt nähtud.

 Kuna muuseum oli täis hulganisti külastajaid, siis oli raske seal millessegi konkreetselt süveneda. Pigem tuli liikuda vooluga kaasa, ning vaadelda seda, mida silm haaras ning mis köitis.

 Nii ka need kristalllühtrid, ehkki seal saalis olid väljas nii uhke mööbel kui ka hinnalised vaasid, minu jaoks olid pilkupüüdvamad see lühter. :)

 Väljas rõdul käies jäid silma need aardekütid, kes purskkaevus mütates püüdsid purskkaevust metallraha õngitseda, mida lilleaia külastajad oli sinna loopinud. Ju lootsid nad kergelt rikastuda ...

 See lühter ei olnud küll nii uhke kui need kristalllühtrid kuid ka tema suutis minu tähelepanu hetkeks endale köita.

Käisime ka kunstimuusemi juures üle tee asuvasvahimajakeses ning siis võtsime suuna Okupatsioonide muuseumile. Ehkki olime seal eelmise aasta muuseumiööl käinud, otsustasime siiski oma tuttavatega, kelle jaoks oli see esimene külastus, liituda.

 See kohvrite rivi seal sissekäigu juures on üks köitev objekt, mida ka eelmisest külastusest mäletasin, tol korral olin aga kaasa võtnud vaid mobiiltelefoni ning kuna oli ka hämar, siis korralikku kaadrit ei õnnestunud teha.

 Lenini kuju jalge ees märkasime preservatiivitaolist eset. Täpsustamisel lugesimegi  infosildilt, et tegemist oli paberümbrises preservatiiviga ;)

 Selle perestroikakellaga lõpetangi oma muuseumiöö kirjeldamise. Nagu eelmine aasta Okupatsioonide muuseumi külastades tõdesin, jään oma arvamuse juurde ... see on muuseum, mida tasub külastada, kui mitte millegi uue avastamiseks, siis vähemasti nostalgitsemiseks on seal võimalusi küllaga .:)