25 jaanuar 2012

Koerad Soomes

Käisin nädalavahetusel Soomes ning üritasin taas takse pildistada. Seekord oli see peaeaegu võimatu, sest koerad keeldusid igasugusest koostööst minuga.
 Kronis Dixsi rahmeldas pidevalt ringi ning ei püsinud hetkegi paigal. See kaader sai tehtud kamina ees, kus ta korraks end puhkama oli sättinud.
 Lullaby-Lotte on muidu varasematel kordadel ikka sõber olnud. Selleks kohtumiseks oli temast täielik argpüks saanud. Hoidis minust kogu aeg kaugemale, ja isegi kui ta eemal olles märkas, et ma teda kaameraga taas sihin, üritas end erinevate esemete taha peita ;)
Rusca oli kõige rahulikum modell, kuid temagi eelistas, et ma teda piltimise asemel hoopis niisama sügaksin.

4 kommentaari:

  1. Koerad on parimad "inimmeeleolude/tüüpide sensorid" :)
    Kui mina tahan mõne inimese suhtes teada saada, mis temas on, kas ta on usaldusväärne või mitte jne, siis ma korraldan kohtumise oma sõber-koeraga ning pilt on selge. Võibolla olid sa ise liialt pinges selle sessiooni suhtes, mittespontaanne jms, sestap peegeldus ka kutsadest seda kööstöövõimetust ja tasakaalutust? Raske on sedasi muidugi kindlalt öelda. Need kaadrid on ju kaunis numpsid :)
    No ja ütle Sina mulle kellele siis pai ei meeldiks saada??? ;)

    VastaKustuta
  2. Daups, ikka koostöövõimetust :)

    VastaKustuta
  3. Ehk olid täheseisud süüdi või isegi päikeseplahvatus?!!!! Aga pildid on sellest hoolimata saanud just iseloomulikult head!

    VastaKustuta
  4. Nõus, koerad teavad ja tunnetavad inimesi sageli paremini kui inimene seda ise teeb. Sel korral ei olnud tegemist tunnetamisega, kuna perenaine on ise hädas selle noorima koera (teisel pildil) argusega, kes pidi viimasel ajal kartma kõike ja kõiki, ... see esimese pildi koer aga ongi selline pigem hüperaktiivne, kes on valmis kogu aeg igalepoole tuiskama ja ühtlasi tuiskab ta sageli ligemale kui seda pildistamiseks tegelikult vaja on ;) Eks siis tuligi oma võimalust oodata ja luurata. Aga jah, seekord ei olnud see eriti kerge :D

    VastaKustuta