Rummu vangla

Augusti lõpus käisime Rummu vangla juures tuhamägedel. Olen sealt mööda sõitnud nii talvel kui suvel ning nad on jätnud eriti õhtupäikeses efektse mulje.

Seekord tegime siis tiiru ümber tuhamäe, kuid ronisime ka selleotsa et nautida vaadt ülaltpoolt vangla territooriumile.

Matsalus

 Käisime laupäeval sõprade-tuttavatega Matsalus. Hommik oli nagu lubatud imeilus, päikesekiired mängimas purjekate mastidel Pirital, kus ühe reisikaaslasega kokku sain.

 Väike peatus Kasari vana silla juures ja jõudsimegi Suitsu vaatetorni juurde, mis on Matsalu kõrgeim.
See vaade ülemisel pildil on paljudele tuttav ja minul endal pildistatud vähemalt kolmel korral aga kuna olen sattunud sinna väga eriilmeliste ilmadega, siis kasutasin ikkagi juhust üks pilt teha.

 Liikusime ka lühikesel õpperajal, mille lõpus on pillirookatusega maja.

 Teel Penijõe matkaraja äärde kiusasime veidi lambaid, kes kadakate ja kivide vahel seal tee ääres sõid. Penijõe matkarajalt liikusime edasi Kloostri vaatetorni juurde, kus kunagi pildistasin selle heinapallidega pildi, mis Eesti Inimarengu aruandes kajastamist leidis. Kahjuks olid heinapallid ammu ära koristatud, Kasari jõe luht oli osaliselt üle ujutatud.

 Keha kinnitasime Lihulas ning siis kiirustasime juba päikeseloojanguks Virtsu poole mere äärde Kukeranda. Kui terve päeva vaatamata ilmajaama lubadusele oli ilm pilves ning veidi nagu sombune siis loojangu eel lõi taeva selgeks. Randa jõudsime viimastel minutitel. Ei olnud enam seal aega vaadata kes ja kus. Kõigil jätkus tähelepanu vaid selleks et saaks mõnegi kaadri tulistatud.

 Minu päev oli kordaläinud. Sain selle päeva veeta toreda seltskonnaga looduses. Olgugi et ilm ei olnud nii hea lubati, siis loodan et nii mõnigi, kes varem ei olnud Matsalus käinud, sai aimu sellest kandist ning leiab endas soovi tulevikus seda paika omal käel edasi uurida.

Päevalilled

Olen korduvalt lõunamaa reisidel püüdnud leida pildistamiseks päevalillepõldu, kuid seni ei ole see õnnestunud.  Sellise põllu leidsin siit hoopis ligemalt, Soomest ;)

 

Meenutus augustikuust ...

 Käisin augustis Soomes Ruotsinpyhtää's, ning taas pidin tunnistama et see paik on eriliselt kaunis. Eks oma võlu annab seal ka see niinimetatud rootsi punane värv, mida Soomes (tõenäoliselt siis ka rootsis vist :P ) üsna palju kasutatakse.

 Käisime ka ühes uues, vastrajatud kalapüügikohas, mis toimib umbes nagu meie forellipüük, et lähed ja püüad omale kala või ostad siis letist kala, mida võid lasta küpsetada või lihtsalt kaasa võtta. Mulle meeldib nendes paljudes kala müügikohtades see et saad osta juba valmistehtud kalaleiva (valik on väga lai) ning sinna kõrvale siis saad juua ka soovi korral kohvi või teed.   

Kured läevad ... kurjad ilmad

Üks nädalavahetus, kui ilm oli veidi sügisene ja vikerkaar oli taevasse ilmunud, tegid kured taevas oma kogunemisringe, et siis koos valmistuda lõunamaale lennuks.  ... Sügis on käes!

Jalutuskäik pimeduses

Laupäeval käisime Tallinnas, Ahaa keskuses vaatamas näitust -  Jalutuskäik Pimeduses. Oli väga omanäoline tund, mil liikusime valge kepiga kottpimedas ruumis, kasutades nägemisvõimaluse puudumisel oma teisi aistinguid. Lisaks pargiks kujundatud ruumis jalutamist "sõitsime paadiga merel" või vähemasti tunnetasime, millisena tundub paadisõit pimeda jaoks. Lõpuks jõime ka pimedas baaris kohvi ning saime kohvilaua taga esitada oma giidile, kes on sünnist saati pime, meid huvitavaid küsimusi.

 Peale ekslemist pimedate maailmas jalutasime veidi ka sügiseses Kadriorus, kuna ilm oli tõesti imeilus. Tutvusime mitme sel suvel jaapanlaste loodud teosega - jalutusrajaga õhus puude vahel ning jaapani aiaga.

 See jalutusrada õhus oli üllatavalt populaarne, pidime seisma ligi paarikümnemeetrises sabas, mida reguleeris turvamees raja alguses. Rada pidi inimestele andma tavalisest hoopis teistsugusema mõõtme looduse nägemiseks. Ma ei saa öelda et ma just väga vaimustusin nähtust, kuid rada tundus turvaline ja ega ei tekkinud ka tunnet, et ma päris niisama sabas seisin.

Lisaks vaatasime üle Kadriorgu rajatud Jaapani aia. Praegu olid paljud äsjaistutatud puud ja taimed noored ning väikesed, kuid usun et paari aasta pärast muutub see aed kauniks. Praegu paelusid mu pilku veesilma servadesse pillutatud kivid oma peegeldustega ...

Ka kadrioru lossiaed oli praegu täis värve. Parasjagu oli seal pildistamissessiooni läbi viimas üks pulmaseltskond, ja paar fotograafi koos pruutpaariga. Üks vene rahvusest fotograaf oleks mu igatahes sealsamas koha peal hävitanud, kui pilgud tapaksid ... ;)