Tartu Olümpiajooks

 Plaan oli koos tuttavate jooksjatega külastada Tartut, kus toimus laupäeval taas Olümpiajooks.

 Ilm oli äraütlemata vilets sellise liikuva tegevuse jäädvustamiseks - vihm, hämarus ,,, see kõik töötas minu vastu. Kahju kohe, et kõige tugevama vihma pidid võtma vastu lapsed, kelle jooksu ajal sadas üsna korralikult ... lisaks märg muru ... 

 Täiskasvanute jooksu ajaks hakkas ilm veidi rahunemise tundemärke ilmutama, st päris päikest ilmataat niikuinii ei lubanud, kuid sadu nõrgenes. 

 Jooksust osavõtjate arv ei olnud küll üleliia suur, kuid samas ka mitte piinlikult väike ... täpsete numbrite nimetamisega jään jänni, aga see pole ka vist primaarne.

Lisaks jooksjatele olid kohal ka kepikõndijad.

Hoolimata vihmasest ilmast jätkus kaasaelajaid ka raja äärde. 

 Finishikoridori lõpus, otse Tartu Ülikooli spordihoone kõrval oli oma lava-telgi püsti löönud ka "Kõrsikud", kes jooksu lõpetanute ning ka pealtvaatajate meeleolu pidid üleval hoidma. :) 

 Kuniks jooksjad rajal olid, vaatasin mina veidi ringi ka Emajõe kallastel. Tänavu oli jooksuks kasutusele võetud ka jõeäärne tänav, mis ajutiselt liikluseks suleti. Põhjuseks tõenäoliselt üle kallaste uputav jõgu, mis sillaalused tunnelid kõik üleujutanud oli (möödunud aastal joosti osaliselt jõe äärsetel jalgteedel, läbides neid tunneleid) ...

Seal spordihoone külje all jõe ääres oli küll, mida kaadrisse püüda ;) 

 Veidi eemal tiirutades nägin ka kohalikku kunsti ... noh ikkagi tartu vaim seal ju liikumas ;) ...

 Tundub, et Tartus on ka peale Toomemäe veel lisaks künkaid, ... mitte et see nüüd nii uskumatu oleks ;)

 Ühel sellisel künklikul hoovil, kus autod pilla-palla pargitud olid, jälgis me liikumist üksik taksikoer ... jälgis täiesti vaikselt, ilma suuremat lärmi tegemata ... ju hindas siis meid ja olukorda.

 Kodupoole tagasi liikudes muutus ilm järjest paremaks ... Tallinnasse jõudes tuli ka päike välja.

Tänud Sulle Tartu (iroonia), ...  et Sa ei suutnud meid vastu võttes oma ilma paremat palet näidata ...